• Meremaja

    Kuidas ma vanatädiga pühadeaega veetsin

    Minu mälestused meremaja jõuludega on seotud eelkõige minu vanatädiga, kellega pidasime õudusaid küünlavalgusõhtuid ja laulsime nagu pöörased. Olude sunnil pidi vanatädi jagama maja, mis kuulus üldse minu emale, minu vanaemaga. Üksteisega nad läbi ei saanud, vanaema veetis suurema osa oma vabast ajast ühetoalises hruštšovkakorteris, kus emaga pead-jalad koos elasime. Ei see segane elukorraldus ega vanaema-vanatädi tülitsemised ei rikkunud kuidagi minu lapsepõlve olemist. Mina olin Meremajas alati väga teretulnud külaline. Ehkki vanatädi oli juba eakam, ei viitsinud praadide ja puiduala katmisega jännata, oli mulle alati varutud komme ja kooke, mida hoolikalt hoiti ja enne pühi kapi otsas peideti. Niisiis olid vanaema ja vanatädi maja ära poolitanud ning jagasid kööki, kus vanatädi…

  • Lood

    Mõned nopped Dante Alighieri kohta

    Dante Alighieri, kes sündis 1265. aasta suvel Firenzes, Alighieride majas San Martino väljaku lähedal, sai maailmakuulsaks poeemiga, mida peetakse keskaja üheks olulisemaks ning itaaliakeelse loomingu üheks tähtteoseks. Aga kui palju tead sina Dante kohta peale selle osa, mis gümnaasiumi kohustluslikus õppevas oli? Mina näiteks ei tea. Mäletan kooliprogrammist, et Dante õhkas Beatrice järgi ning kirjutas hirmpika poeemi sellest, kuidas ta käis filosoof Vergiliuse saatel põrgus ning purgatooriumis ja Beatrice juhtimisel viidi paradiisi. Sümboliseerib teos inimhinge rännakut paradiisi,Jumala juurde. Ma ei ole kindel, et ma keskkoolis teose mõttele üldse pihta sain. Täiskasvanunagi on raske mõista, miks keegi peaks võtma ette teekonna tohutu poeemi kirjutamiseks, mis on täis sümbolistikat ning maa peal…

  • Blogi

    Tahaks sisustada kodu, aga kuidas?

    Olen natuke hädas sellega, et mul ei ole kodukujundamisel üldse stilistikale silma. Ma umbes nagu tean, milline peaks olema minu silmis hubane kodu, aga seda nullist luua on keeruline. Vahetasime hiljaaegu kodu ja esile kerkis küsimus, kuidas sisustada? Milline tapeet valida? Milline võiks välja näha unistuste köök? Okei, ma tegelikult tean, et tänapäeva disainköögid on minu maitse jaoks kuidagi pisut liiga minimalistlikud ja steriilsed, tahaks midagi klassikalist. Sellist isegi veidi saksapärast, kus potid-pannid ripuvad pliidi kohal konksude otsas. Kas valida selline kosmeetikalaud, mis lihtsalt meeldib, või tuleks valida selline, ülejäänud sisustusega kokku passib? Kuidas üldse sisustada tube kui osa mööblit, mida endine omanik on sisse jätnud, ei tahaks välja visata,…

  • Reisimine,  Uncategorized

    Üks kõrvaline, ent seda köitvam paik Montenegros

    Hakkasin suvepuhkuse lõpus kirjutama innukalt postitust meie perepuhkusest Montenegros. Siis tuli tööleminek, kirjutamine jäi pooleli ja enam ei ole mälestused nii värsked, et kirja panna. Mõtlesin, et heakene küll, kahju on lasta heal materjalil raisku minna ja otsustasin, et kirjutan ühest paigast, mis mulle iseäranis muljet avaldas ja kuhu turist eriti ei satu. Selle koha nimi Praskvitsa, mis on nimelt klooster ja asub see Budvast veidi eemal, kõrgel mäe otsas. Eriti kõvad mehed võivad sinna minna jalgsi väikest mägirada mööda üles ronides, sest ühistransport sinna ei vii. Need, kes seiklus- ja mägiturismi niiväga ei harrasta, saavad kohale auto või taksoga. Mägiteed on käänulised ja tunduvad ohtlikud, aga kohalikud on harjunud…

  • Blogi

    Muusika, mida üks 1980ndate laps kuulas

    Ma olen täna veidi nostalgilises meeleolus ja mõtlesin, et kirjutan veidi lapsepõlvest muusikalises võtmes. Meil ei olnud klassikalises mõttes musikaalne kodu, ehkki isa oli iseõppinud pilliklimberdaja ja oskas enda soetatud elektriorelil kahel käel mängida. Mälestusi tema mängust mul varasest lapsepõlvest ei ole. Ma olin siis 2-3 aastane ega saagi kõike mäletada. Läbi udu meenub siiki üks teadmine – minul pilli katsuda ja klahve vajutada ei lubatud, äkki lõhun ära. Samas ma nii oleksin tahtnud… Palju selgemini mäletan seda, et kaubamajas müüdi pianiinosid, küll pruune, küll musti ja ma nii väga soovisin endale klaverit, sest mulle iseäranis meeldisid just klahvpillid. Ema ütles alati et „raha pole” ja sinna see jutt jäi.…

  • Ilu,  Uncategorized

    Elu esimene suurem kreemiost ja kogemused

    On kuidagi läinud nii, et ma ei ole kasutanud pikki aastaid muid näokreeme peale meigi aluskreemi, sest polnud nagu vaja – näonahk oli niigi prink. Kuni ühtäkki avastasin, et nägu hakkab käest minema. Teengi siinkohal väikese ülevaate enda ostetud kreemidest ja seerumitest. Mis seal muidugi üldse rääkida – ma ei olnud kordagi kosmeetiku juureski käinud kuni lapsega veedetud unetud ööd ja üks isiklikus elus toimunud raske kaotus mu näole jäljed jätsid. Alles siis mõistsin, et peaks näoga veidi rohkem tegelema kui hommikul meigi näkkupanek ja õhtuti mahavõtmine. Esimest korda elus lubasin endale kvaliteetsemaid kreeme. Varasemalt olin kasutanud pikalt neid odavaid, mida sai nendest slaavi toodetega kauplevatest kosmeetikapoodidest osta. Kui maske…

  • Loodus,  Uncategorized

    Veidi Vilsandi linnuriigist

    Minu kätte sattus üks vana, 1963. aastal välja antud õhuke brožüür linnuhuvilistele, mis keskendub Vilsandi saarel toimetavatele sulistele pesitsejatele. Kuna see on aga nii hästi kirjutatud, et tekitab huvi ka mitte klassikalises linnuhuvilises, siis jagan mõned read ka siin. Kas te üldse teadsite, et 6-km pikkune Vilsandi saar jaguneb idapoolseks Väike-Vilsandiks ja läänepoolseks nö päris Vilsandiks ja mõlemad saare osad on ühendatud madalama alaga nn Vahemerega. Oli aegu, kui ühest saare otsast teise sai märjemal ajal üldse paadiga sõita. Vilsandi ümbruse meri on tujukas ja täis madalikke ja karisid. Saare läheduses, mõnesaja meetri kaugusel Vilsandi läänetipust, asuvad kuivamaatäpikesed – Vaika saared, mille kaljud koosnevad paest ja dolomiidistunud lubjakivist ning mida…

  • Antiik ja vintage,  Uncategorized

    1980ndate kodu uhkus: lühter “Kaskaad” Kes mäletab 1980ndaid, mäletab kindlasti nõukogude kultuslampi, mida kutsuti “Kaskaadiks” ning mis rippus paljude kodude elutubades. Näiteks mäletan seda uhket valgustit sõbranna kodus ning võib-olla ei omanud ma rafineeritud maitset, aga mulle see lamp väga meeldis. Emale aga mitte, mistõttu kodus meil sellist lampi ei olnud. Eriti meeldisid mulle need kristalli välimusega “purikad”, mis igasse toanurka valgust kiiskasid. Nimegi sai lamp välimuse jälgi – voogav ning valguse käes sädelev-sätendav nagu kristalne kaskaad. 1970ndatel-1980ndatel vallanud armastus kristalli vastu oli põhjus, miks valgusti populaarseks sai. Kristalli peeti kodu uhkuseks ning esemeid kingiti sünnipäevaks, juubeliks, pulmadeks ja pensionile mineku puhul. Kristalli, mida hoiti kodustes baarikappides nähtaval kohal, leidub…

  • Ilu,  Uncategorized

    Ripsmetušid, mida olen kasutanud ja soovitan/ei soovita

    Mis seal salata, enamasti on minu kosmeetikakotti sattunud odavama hinnaklassi ripsmetooted. Ja niipalju kui olen kasutanud ka kallemaid tušše, ei ole olnud märgatavat vahet. Panen kirja oma lemmikud ja mittelemmikud ja ehk on see kellelegi otsutamisel abiks. Milliseid ripsmetušše eelistan? Ripsmed on mul looduse poolt antud lühikesed, mistõttu eelistan pikendavaid ja tihendavaid ripsmetušše. Enne tušitamist pean ripsmeid kindlasti koolutama, sest muidu võivad nad jääda allapoole vaatama ja ei jää kaarduvat efekti. Ma ei ole kasutanud veekindlaid ripsmetušše, kuigi ilmselt võiks. Ka olen hooajaline läätsekandja ning silmad on aastate jooksul veidi tundlikumaks muutunud. Kui korraks meenutada, siis esimese ripsmetuši soetasin kaheksandas klassis ning see oli Lumene. Lumene ripsmetušid on minu jaoks…

  • Antiik ja vintage

    Toredad mummulised: kuidas alustass kaaslase sai

    Koristasin vana maja ning silma hakkas üks mummuline taldrik, mis oli ühes teiste taldrikutega põrandal hunnikus, oodates kas prügimäele saatmist või uut elu kusagil köögikapis. Juhtus see viimane, sest veidi oma mälus sobrades meenus mulle, et sellel alustassil oli ju kunagi olnud kaaslane tassi nöol. Igatahes, üha enam hakkas see mummuline taldrik mulle lapsepõlve meenutama – pehme sisuga keedetud munad võisilm ja soolalaik keskel, paksu võikorraga leivad, arooniamahl, kogelmogel. Pesin alustassi puhtaks ning hakkasin talle kaaslast otsima, sest ilma tassita oli ta kuidagi kurb. Vaatasin neid erivärvilisi, kuldseid, oranže ja musti mumme ja pidin tõdema, et need meeldivad mulle tunduvalt rohkem kui need oranžid-punased Riia mummutassid, mida Facebookis ostetakse. Muide,…