Ligi 4000 km rannajoont 650 km maismapiiri vastu teeb Eestist magusa majakamaa. Veebileht Puhkaeestis.ee soovitab külastada mitmeid tuntumaid Eesti majakaid. Kui kõiki ei jõua korraga vaatama minna, tasub valida alustuseks üks või kaks. 

Tervelt kuus Eesti tuletorni – Kõpu, Ruhnu, Keri, Suurupi, Tahkuna ja Pakri – on Rahvusvaheline Tuletornitalituste Liit IALA valinud maailma saja ajaloolise kaitsealuse tuletorni hulka.

Eesti, ühtlasi Läänemere ja Baltimaade vanima tuletorni ajalugu algas rohkem kui 500 aastat tagasi, mil maamärki vajas ennekõike Hansa Liit. Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne kaubatee ja kaupmehed kurtsid laevade kadumist Läänemerel. Nii ehitatigi laevade Hiiu madala eest hoiatamiseks Kõpu tuletorn. 1531. aastast alates merele valgust heitnud tuletorn on kindlasti üks kolmest maailma vanimast katkematult töötanud majakast, mõnedel andmetel vanim.

Tuletorn ehitati Hiiumaa kõrgemaisse punkti – 67 meetri kõrgusele üle merepinna. Tuletorni enda kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrgemal majakatulesid Läänemere ääres ei ole.

Kõpu on maailmas vanuselt kolmas pidevalt tegutsev tuletorn.

1660 aastatel ehitati torni välisseinale raudtrepp.

1810 aastast raiuti torni sisemusse trepikäik.

Autor: TIK

Ristna ja Tahkuna tuletornide malmist konstruktsioonid projekteeriti ja valmistati kuulsa inseneri Gustave Eiffeli juures ja toodi kohale Prantsusmaalt. Need läksid kogemata vahetusse, nii et väiksema tähtsusega Tahkuna torn on nüüd hoopiski kõrgem ja nähtavam.

Ristna tuletorn asub suhteliselt lähedal Kõpu majakale, mis on ehitatud kõrgendikule keset soid ja on seetõttu vahel uduga varjatud. See oli ka põhjuseks, miks Ristna tuletorn üldse ehitati.
Tuletorn telliti 1873.a Prantsusmaalt ning hakkas tööle 1874.a. Majakasse paigutati ka 7-puudane vaskne udukell. Tuletorni jalamil on avatud väike söögikoht.

Allikas: Vikipeedia

Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjatipus. Malmist tuletorni ehitust alustati 1873. aastal. Tuletorn on monteeritud nn Gordoni süsteemi malmosadest. Süsteem põhineb tehases valmistatud detailidel, mida on kerge transportida, mistõttu ka selle kõrge torni monteerimine osutus võrdlemisi lihtsaks.
Tsaari-Venemaa ostis tuletorni Pariisi maailmanäituselt 1871
Tahkuna majakas on Eesti randade kõige kõrgem torn – merepinnalt 42,7 m

Autor: Tuuli Tammla

Rannapungerja tuletorn on ehitatud 1937. aastal. Tuletorni jalamile rajatud ja puitlaudisega kaetud vaateplatvormilt avaneb kaunis vaade Peipsi järvele ning rannamaastikule.
Tuletorni lähedal korraldatakse juba traditsiooniks saanud igasuvist Tuletorni kontserti, mis kahepäevane muusikasündmus suvel vabas õhus hea seltskonna ja kauni muusikaga.

Foto: Kristina Ernits

Põhjarannikul Juminda poolsaare põhjaosas asuv tuletorn aitab laevadel orienteeruda. Esimene atsetüleenilatern paigaldati 1931. aastal, uus 24 m kõrgune ja 2-meetrise läbimõõduga tüüptuletorn ehitati aga 1937. aastal, olles merepinnast 32 m kõrgusel.

Kuna tuletorn hakkas kasvava metsa varju jääma, ehitati see 2006. aastal 8 m võrra kõrgemaks. Niisiis on Juminda tuletorn tänasel päeval laternaruumi ja kahe rõduga silindrikujuline puna-must-valge metall- ja betoontorn plinkides valget tuld iga 15 sekundi järelt kaks korda järjest. Tuli on nähtav 15 meremiili kaugusele.

Külastajad torni sisse ei pääse.

Foto: Wikipedia/Aleksander Kaasik

Suurupi sihi ülemine tuletorn rajati 1760. aastal, et  laevadel oleks võimalik Naissaare ja Suurupi vahele tormivarju minna. Torni ümbritseb 1890. aastatest müüriga ümbritsetud linnak.

Tuletornid ja linnakud  on kultuurimälestisena riikliku kaitse all ja moodustavad liitsihi, mis juhatab teed Tallinna sadamatesse.

Foto: Kristiina Admason

Suurupi alumine tuletorn, mis on puidust neljatahulise tüvipüramiidi kujuline viilkatusega tuletorn valmis 1859. aastal.
Tuletorn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Sisemusse külastajad ei pääse.

Foto: Janika Savi

Käsmu neeme otsas asub Käsmu tuletorn ehk tulepaak, mis ehitati 1892. aastal annetustest. See on üks kahest Eestis säilinud puust tuletornist. Tuletorn oli lahte sissesõitmiseks ning see ehitatigi Käsmu merekooli initsiatiivil, et sügisel, kui laevad koju tulid, oleks neil lihtsam oma kodusadamat leida.

2013. aasta suvest on tuletorn kõigile vaatamiseks avatud muuseumina.

Foto: Käsmu Meremuuseum

Kihnu tuletorn ehk kohalikus keeles puak jääb saare kõige lõunapoolsemasse tippu Pitkänä ninale.
Tuletorn toodi siia 1864. aastal osadeks lahti monteerituna Inglismaalt ja pandi kohapeal uuesti kokku. See on üks neljast meie randade säilinud malmtuletornist. Torn on valge, koonilise kujuga ning varustatud laternaruumi ja rõduga. Tule kõrgus merepinnast on 29 m ja maapinnast 28 m.

Alates 2013. aastast on torn külalistele jälle avatud ja inimesed pääsevad üles imetlema kaunist vaadet.Torn on ehitatud samal ajal Vormsi ja Virtsu tuletornidega ning nendega ka välimuselt sarnane.

Foto: Elen Juurma

Vilsandi tuletorn ehitati 1809. aastal. Olulist tuletorni remonditi mitmeid kordi, viimane suurem remont oli tuletornis 1957. aastal ning sellisel kujul on see säilinud tänapäevani. Üheks huvitavamaks perioodiks Vilsandi tuletorni ajaloos kujunesid aastad 1910 – 1941, mil selle tööd juhatas Artur Toom. Nimelt rajas ta Vaika linnukaitseala, millest on nüüdseks välja kasvanud Vilsandi Rahvuspark.

Vilsandi tuletorni kõrgus on jalamist 37 meetrit, merepinnast 40 meetrit.

Ohutuse kaalutlustel külastajad majakasse sisse hetkel ei lasta.

Foto: Lembit Michelson

Juba kauges minevikus on Naissaar olnud üle Soome lahe Tallinna poole sõitvatele laevadele meremärgiks. 1788. aastal ehitati Naissaare põhja- ja lõunatippu esimesed puidust tuletornid. Praegune torn valmis 1960. aastal.

Alt valge ja ülevalt punase raudbetoontorni kõrgus jalamist on 45 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 48 meetrit. Veel 2004. aastal oli Naissaare tuletornil ühena viimastest komandant, tänaseks on saanud tuletornivahi ametist ajalugu.

Foto: Sunlines CC

Aastal 1646 laskis Liivimaa kindralkuberner Gabriel Oxenstierna ehitada Sõrve poolsaare tipus asuvale väikesele saarele algelise tuletorni – tulepaagi. Sügistormid näitasid, et tulepaagi asukohaks valitud väikesaar oli sobimatu ja tulepaak koliti ümber Sõrve poolsaare tippu. 1770. aastal püstitati sinna kivitorn mis hävis II maailmasõjas. Praegune kooniline monoliitbetoonist tuletorn püstitati 1960. aastal. Ohutuse kaalutlustel külastajad majakasse sisse hetkel ei lasta.

Sõrve tuletorni kõrgus jalamist on 52 meetrit, merepinnast 53 meetrit.

Foto: Kuressaare TIK