Seljataga on pikk nädal. Töönädala viimane päev läbi, lonkisin poppi söögikohta, kus pidin tuttavaga kokku saama. Loodetud rahulik õhtu võttis aga veidi ootamatu pöörde. 

Tassisin kaasa kotti tööasjadega, läpakakotti pluss veel riidest kotti kahekilose jõuluhanega. Söögikohta jõudnud, tegin kottidest kõrvalistmele turvalise kuhja, nagu Paabeli torni, mille tippu tõstsin oma jõuluhane ja selle otsa veel mütsi.

Tuttav jäi hiljaks. Tellisin salatit ja veini. Salatit sellepärast, sest kord kuus peab ju ometi midagi tõeliselt head ka sööma ja veini oli vaja lõõgastuseks. Pea peale kokku keeratud rasvane hobusesaba ootas õhtust dušši, kulunud dressipluus tundus miskipärast tollel päeval väga õige valik tööriietuseks ning lumesaapad andsid talupoeglikku aktsenti.  Ühesõnaga, nägin välja rohkem nagu väsinud kooliõpilase ja lüpsinaise vahepealne tegelane kui kontoritöötaja.

Kui oodatu viimaks saabus ning olime asunud maast ja ilmast lobisema, tekkis tühja kõrvallaua juurde üks mustas kübarataolises peakattes ja pruunikas kasukas naisterahva kuju. Kui midagi peab täiega viltu vedama, siis veab. Heitsin pilgu korraks tulijate suunas ja oh, sa mait ja pühadepaugatus! Paljuvihatud eks oma uue daamiga. Või teab, kui uus see oli.

Ainus, mis mul tol õhtul suurepäraselt välja tuli, oli täiesti kogemata ja tahtmatult ettemanatud põlglik pilk totakalt naeratava kuju suunas (oma rolli mängis kindlasti reedeõhtune väsimus) ja tuttavaga ägedalt žestikuleerides lobisemise jätkamine nagu poleks midagi juhtunud.

Vennike pomises daamile midagi ning paarike kõrvallauda ei istunud, vaid purjetasid minema teadmata suunas. Ju minu rasvast patsi oli ikka nii jube vaadata.

Kindlasti olete oma peas mänginud läbi olukordi, kui vihatud endise kaaslasega (peikaks on mõnda liiga palju pidada) kokku saate ja sel hetkel on kõik peensusteni lihvitud alates küünelakist kõrvarõngasteni. Aga reaalses elus olete kümme kilo raskem kui võiksite olla, meik on pikast päevast väsinud, juuksed ei kannata kriitikat ja teil on ees veiniklaas, kust te kavatsete rüübata nagu homset poleks.

Hiljem koduteel lubad endale edaspidi oma välimusele jätkuvalt rohkem rõhku panna. Enne magamaminekut kreemiatad oma nägu põhjalikumalt kui tavaliselt ning otsid välja oma küünelakid, millest pooled on vahepeal paksuks läinud, et vajaksid lahjendamiseks värnitsat. Andsin lubaduse uued osta ja kobisin magama.