Juhtusin täna Delfi Naistekast lugema lugu ühest õnnetust 47-aastasest raamatupidajast, kes on töötu, kuid ei suuda oma 23-aastase töökogemuse juures enam uut ametiposti leida ning käib iga kuu end Töötukassas piinamas. See viis mõttele, et milline peaks olema CV, mis tööandjatel suu vett jooksma paneb ja tekitab soovi sind palgata. 

Isiklik veendumus on, et tegelikult on hea, kui keskikka jõudes ei peaks sõltuma ühest tööandjast, vaid oleks paralleelselt vähemalt käigus oma kasvõi väike ettevõtte, kust mingit lisa tiksub ning aitab end elus hoida või jalule tõusta ka siis, kui palgatu on tööandjale ebavajalikuks osutunud.

Aga kui koondamine siiski osaks saab ja muud sissetulekud puuduvad, soovitatakse esimese asjana CV kriitilise pilguga üle vaadata. Täna üks tuttav rääkis, millist nõu oli temale üks karjäärinõustaja andnud ja see tundub olevat kõige elutervem nõuanne üldse.

Kõigil meil on vast olnud töökohti, mille olemasolu tahaks üldse ära unustada. Vot, seda kõike polegi vaja ühes CV-s välja tulla. Rõhutatult vaid kõige tähtsam ning silmas pidades ametipostitsiooni spetsiifikat, millele kandideerida soovitakse. Just vastavad kogemused tulekski ära mainida, mitte kandideerida ühe ja sama CV Online’i stamp-CV-ga.

Niisiis, kui kandideerid näiteks turundajaks, siis ei ole suurt kasu sellest, kui kirjutad sellest, kui tore kassapidaja sa olid. Äkki mingeid lisaotsi, mis selle ametiga kuidagi seostuvad? Need tuleks siis julgelt ära mainida. Ja iga kord teha uus CV, mis siis ametikohaga hästi sobitub ning sisaldab soovitud kogemusi. Isegi tasuta ja kehvapoolse Libre Office’iga tuleb kaasa päris mugav CV templiit, mille täitmine on lapsemäng.

Lugedes Delfi kommentaare, siis hurjutati seda töötut naisterahvast selle eest, et ta ei ole selle 23 aasta jooksul suutnud finantsjuhiks tõusta. Aga äkki inimene ei tahagi juhtida? Ümberõppel kus käin, on palju varases keskeas noori, kes otsivad uut väljakutset ning pole senises elus millegi erilisega silma paistnud. Samas ei saa sugugi öelda, et nad oleks suutmatud või rumalad. Lihtsalt, elu on niivõrd mitmetahuline, et rumal ja kitsarinnaline on inimesi ühe puuga mõõta.

Seega, kui neljakümendate keskpaigaks juhiks tõusta ei õnnesti või pole isu, tasub oma taskusse koguda erinevaid kogemusi ning tutvusi. Positiivne suhtumine ja hästi koostatud CV on ikka suuremaks abiks, kui näoilmest kumav lootusetus.