Valetamine on…. halb. See lõhub usaldust ning rikub suhteid. Kahjuks 100 protsenti kindlat meetodit valetaja kindlaks tegemiseks ei ole, küll on aga märgid, mis vihjavad, et kaaslase südametunnistus pole puhas. 

Alternative Daily kirjutab näiteks, et kui valetaja räägib, siis eemaldab ta ennast sündmusest, mille kohya ta parajasti juttu vestab.  Näiteks ütleb valetaja:  “Temaga ei juhtunud mitte midågi” selle asemel, et öelda: “Ma ei teinud temaga mitte midagi.”

Valetaja võib kõlada negatiivse või küünilisena. Näiteks kui kaaslane lubas helistada ja tema vabandus mitte helistamise kohta külab umbes nii: “Ma unustasin selle lollaka telefonilaadija autosse” või “Ma olen selline idioot! Jäin enne magama kui sulle helistada jõudsin!” võib see olla märk, et tema südametunnistus pole päris puhas.

Selleks, et sind veenda, võivad valetajad korrutada üht ja sama sõna või mõtet üha uuesti ja uuesti kuni mõlemad seda uskuma hakkate. Näiteks:  “Ma absoluutselt, täiesti kindlalt, 100 protsenti kindlalt ei võtnud kapi pealt raha.”

Selleks, et sind “tõde” ehk siis valet uskuma panna, võib valetaja anda rohkem infot kui sa temalt palusid. Samas võib ta rääkida nii kiiresti ja pikalt, et ei lase sul sekkuda ega küsimusi küsida. See tähelepeanek võib vastata tõele eriti just siis, kui inimene pole loomult suur lobiseja.  Valetajad võivad teinekord palju rääkida, sest nad usuvad, et rääkimissoov paistab avatuse ja aususena.

Kui keegi, kellelt sa midagi küsid, teeb ootamatu ja järsu liigutuse, siis võib ta valmistuda sulle valetama. Näiteks keerab ta järsku pead või suunab pilgu alla. Sellest võib märku anda ka kiire käeliigutus näiteks kaela juurde jne.

Valetaja hingamine võib kiireneda ning tema õlad kangestuda. Kui oleme pinges, siis südame töö muutub ja ühtlasi ka verevool. Esineb seda siis, kui oleme ärevil või …valetame.

Üldiselt on indikaator valetamise kohta see, kui jälgida muutusi käitumises. Näiteks muutust hääles, kõnelemise ning liigutuste kiirust.