Õnneks on Eestis viimaste aastate jooksul rattaga liiklemise võimalused tunduvalt paranenud. Ratas on tihtilugu odavamaks aleternatiiviks autoga liiklemisele ning aitab sageli kiiremini sihtpunkti jõuda kui ühistranspordiga liigeldes. Kuidas aga kaherattalist liiklusvahendit valida? Nõu annab rattakaupluse Velomarket omanik Edit Kauts.

Esimene kriteerium jalgratta valikul peaks olema meeldivus, sest suure tõenäosusega armastad sa kasutada asja, mille ostuga oled tõeliselt rahul, mis on kena vaadata ja millega sa end hästi tunned. Teine aspekt on mugavus. Laseme klientidel erinevaid rattaid proovida ja vahel võib see isegi tund aega võtta. Oluline on, valik oleks hästi tehtud.

Kuna müüme rattaid harrastajatele, siis põhiliselt ostetaksegi hübriid- ja linnarattaid. Esimene on kõige universaalsem ratas üldse. Hübriidrattaga võib sõita praktiliselt kõikjal – linnas, maanteel, metsas. Hübriidid on ka head matkarattad, kuna neile võib paigaldada lihtsa vaevaga kogu matkamiseks vajaliku lisavarustuse. Hübriidratas on viimastel aastatel Eestis palju populaarsust kogunud, kuna nende eeliseks maastikuratta ees on suurem ratta läbimõõt ja väiksem veeretakistus, mis võimaldavad arendada suuremat kiirust ja sõita on kergem.

Linnarataste plussiks on nende nn täisvarustatus. Tavaliselt on standardvarustuses tuled, pakiraam, ratta seisujalg, ketikaitse  ning porilauad. Naistele mõeldud mudelitel kas juba on komplektis või saab paigaldada alati ka esikorvi. Mõeldud on need rattad põhiliselt linnatänavatel liikumiseks, ent samas ei jää selle rattaga sugugi hätta ka kõvema teekattega metsateel.

Üldiselt kehtib reegel, et mida suurem ratas, seda kiirem minek. Enamik meist sõidab linnas, vähesed lähevad metsa sõitma ja veel vähem on neid, kes sõidavad rattaga maanteel. Kuid viimasel juhul valitakse ka kallim ratas ning tõsisem turvavarustus.

Maastikuratas sobib sõitmiseks metsas ja mägedes, kuid see saab hästi hakkama ka auklikel linnatänavatel. Maastikuratta miinuseks pikamaasõidu puhul on eelkõige see, et laiem rehv muudab sõidukiiruse aeglasemaks ja kiirelt punktist a punkti b jõudmine võib nõuda rohkem jõu- ja ajakulu kui hübriid- või linnarattaga.

Ratast soetades tuleb arvestada ka ratta kaaluga. Eriti siis, kui plaanid läbida rattaga pikki vahemaid. Kergema kaaluga rattal vändates kulub vähem jõudu. Ratta kaal tuleb arvesse ka hoiustamisel. Näiteks kui on vaja ratast pidevalt ühelt korrtuselt teisele tassida. Kergema jalgratta eest tuleb tõenäoliselt veidi rohkem raha välja käia: alumiinium- ja terasraami hinnavahe pole küll eriti suur, aga süsinikraam läheb sutsu kallimaks.

Lisaks sellele, et otsustada, milline saab olema sõiduvajadus, peaks arvestama ka sellega, millise rattaga on varem sõidetud.  Viimasel ajal on eriti populaarsed kolmekäigulised jalgrattad, millel on üks käsi- ja teine jalapidur. See pidurisüsteem, mis on tuttav vanade ratastega sõitjatele, kus pidurdamiseks tuli pedaalidele vajutada, ongi nüüd viimsel kümnendil tagasi tulnud. Vaheapeal toodeti rohkem rattaid, mille pidurid asetsesid sarvede juures. Juhul, kui oled varem harjunud näiteks pidurdama ainult käsi kasutades, siis ümberharjumine jalaga pidurdamisele võib aega võtta.

Ratta hind sõltub paljudest erinevatest teguritest, kuid odavam ratas ei tähenda sugugi, et see kvaliteedilt halvem on.