Biblioteraapia – valitud raamatute kui ravivahendi kasutamine psühhiaatrias, samuti ka isiklike eluprobleemide lahendamine lugemise suunamise kaudu. Ehk siis maakeeli – valitud raamatute toel aidata kaasa inimese tundeelu hoidmisele ja säästmisele. Palju pole sellest teraapiaviisist tänapäeval kuulda, kuid see ei tähenda, et me seda oma elus rakendada ei võiks. Niisamuti nagu mõjub meeleolule muusika, filmid, mõjuvad ka raamatud. Lugemiseks kulub lihtsalt rohkem aega kui filmi või paari vaatamiseks.

Hea raamatu lugemine aitab pehmendada negatiivseid emotsioone, kuid lugemismaterjali valides tuleb arvestada isiku iseärasusi. Üks raamat ei sobi kõigile. Ilukirjanduse mõju sõltub iga konkreetse isiku puhul tema maailmavaatelistest veendumustest, psüühilisteset iseärasustest, elukogemusest, haridustasemest, vanusest ja soost. Kirjasõna võib tervist mõjutada mitte üksnes heas, vaid ka halvas mõttes: mõnele annavad Jack Londoni jutustused jutkui uut energiat ning pakuvad vaimset karastust, teine võib aga peale Kafka “Protsessi” lugemist kaotada julguse elada. Eelkõige tuleks valida optimistlikke raamatuid, sest olgem ausad – paljudel juhtudel on optimism see, mis elada aitab. See sisendab julgust, elujõudu ja elurõõmu.

Kuigi on väga oluline, et raamat ei oleks pessimistlik, ei tohi faabula olla üles ehitatud õnnelike juhuste ahelale. Sellist teost lugedes tekib terav kontrast loetu ja tegelikkuse vahel ning inimesele tundub tema olukord veelgi lootusetum. Samuti on vajalik, et loo kangelane oleks võrdne lugejaga ja teose lõpplahendus helge ja rõõmu sisendav.

Millised raamatud tasuks kõrvale jätta?

Need on raamatud, mis sisendavad meeleheidet ja lootusetust. Olgu kui tahes kõrge kunstilise väärtusega teos ka ei oleks. Sellised raamatud panevad elu nägema veelgi süngemates värvides. Poodi või raamatukokku tasuks jätta elu mõttetust ja absurdsust kujutavad teosed nagu F. Kafka “Protsess”, A. Camus “Katk”, “Võõras” jne. Siia kuuluvad ka enamik F. Dostojevski, kui kõige lootusetuma traagika kontseptsiooni looja teosed.

Võib lähtuda ka konfliktsituatsioonist, milles inimene parasjagu viibib. Olgu see näiteks konflikt õnnetu armastuse tagajärjel, konflikt koolis või tööl. Eesmärk on, et inimesel taastuks optimistlik maailmatunnetus ning tekiks raamatu toel taas usk oma jõusse ning isiklike probleemide lahendatavusse, siis muutub tema suhtumine situatsiooni, millest ta parasjagu on.

Kindlasti on eriline koht huumoril, sest nali on teraapilise toimega. Naer kaitseb inimest tema konfliktsituatioonides. Huumor ei kutsu eluraskustel alistuma, vaid neile vastu hakkama ja üle saama.

Seega järgmine kord, kui raamatupoodi või raamatukokku sammud seada, võib ehk teenindajalt uurida, kust leida näiteks head huumoriraamatut või miks mitte, teha eeltööd internetis.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga