Juba mitmeid aastaid tagasi kirjutati sellest, kuidas vinüülplaadimängijad teevad uut võidukäiku ja vinüülplaatide kogumine on popp. Veel ei ole hilja moevooluga kaasa minna ning endalegi mängija soetada, et mp3-de, Spotify ja Youtube’i lummusest kasvõi vahelduse mõttes välja saada. Ja üldse –kas poleks lahe, kui on kodus vinüülimängija, mida sõpradega kasvõi veini kõrvale kääksutada saab.

Rõhutan, et allpool olev tekst ei pretendeeri professionaalsusele, vaid tegemist on algaja vinüülihuvilise poolt siit-sealt loetud-kuuldud nõuannetest kokku pandud väga algse juhisega, mis loodetavasti suunab esimeste sammude astumist vinüülplaadimängija soetamisel.

Professionaalid teavad rääkida, et kuulamiselamus olla parem kui näiteks telefoni kõrvaklappidest Spotifyd kuulates või mp3-de pealt. Kuulda on isegi seda, et popmuusika staarid on hakanud taas vinüüle välja andma. Mõnel on veel endisest ajast kodus vinüülide kogu. Huvitav info on ehk seegi, et nõukaajal vist siis „Melodija” alt välja antud plaatide puhul olla välismaa artistide plaadid tehtud kehvema kvaliteediga kui kodumaiste artistide omad. Aga nüüd läks jutt põhiteemast veidi kõrvale.

Niisiis, kõigepealt tuleks arvestada sellega, milliseid plaate on soov kuulata. Kui kellelegi on oluline, et saaks kuulata ka vanu plaate, mis on enne 1960. aastat välja antud, tuleks valida mängija, mis toetab kiirust 78 RPM ehk 78 pööret minutis. Paljud tänapäevased mängijad seda võimalust ei toeta. Lisaks tuleb selle kiiruse mängimiskes soetada eraldi nõel, sest selle formaadiga plaatide helivaod on laiemad.

Tänapäevase LP ehk kauamängiva plaadi standardkiirus on 33 RPM. Singlite standardkiirus on 45 RPM. Neid kutsutakse ka seitsmetollisteks.

Seejärel tulevad mängu juba sellised detailid nagu mängija vastupidavus ning kõlarite olemasolu. Kas kõlarid on sisse ehitatud või tuleb need ühendada? Kas on vaja väliste kõlarite jaoks eraldi võimendit? Rusikareegel paistab olevat, et seadmed, millel sisseehitatud kõlarid puuduvad, on kvaliteetsemad. Sisseehitatud kõlaritest nii kvaliteetset heli välja ei meelita. On ka seadmeid, mida saab ühendada välise bluetooth kõlariga.

Üldse ei soovita profimad melomaanid osta nn kohverplaadimängijaid, mis hetkel väga popid on. Need on odavalt konstrueeritud, plastmassist alusega, mis vibreerib ja plaadi hüppama paneb. Ka peaks jälgima, kus mängija asetsema hakkab, et vibratsioonid ei mõjutama ei hakkaks. Kui on soov sellise pilguga poes ringi vaadata, tasuks hea mängija nimel olla valmis loobuma vähemalt 300 eurost.

Päisepilt: Pixabay

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga