Meremaja

Lydia Koidula suvitusmaja

Kuidas ühest tavalisest meremehemajast lausa rahvuslikult tähtsa poetessi suvekodu sai, pole vist punktipealt teada, aga majal on uhke, ehkki nüüdseks juba kulunud puutahvel, mis seda fakti kinnitab.

Igatahes, Lydia Koidula olevat selles madalas majas suvitanud 1885. aastal ja ongi kõik. Sestpeale saigi maja tuntuks. Tori linnaosas peatus teisigi tähtsaid tegelasi. Meri oli lähedal, sanatooriumid ka. Meremaja oli ju ka kunagi suvitajatele välja rentimiseks, nagu tänapäeva Airbnb.

See Lydia Koidula suvitusmaja on aga sellepoolest huvitav, et ta on teistest majadest madalam, kuigi siseplaneering oli teistelegi Tori majadele omane: keskel köök, paremal pool kööki kaks tuba ja vasakul pool kööki kaks tuba. Suvitusmaja teeb ainulaadseks mantelkorsten, mis aga nii tavapärane enam ei olnud.

Maja juba mitu aastat seisab ja laguneb, katus on kohati sisse langenud, aknad viltu ees. Kuna tegemist on muinsuskaitse alla võetud hoonega, tähendab see, et uuendada seda ei saa, vaja oleks restaureerida. Ühest küljest õnn (harudlane maja ikkagi) teisalt õnnetus (nõuab raha ja oma äranägemist mööda ei saa suurt miskit teha). Sellises olukorras on ka seda maja muidugi kahju vaadata.