-
Eestlaste toidulaud kuni 20. sajandini
Kuni 20. sajandi alguseni valmistati toidud põhiliselt talu oma majapidamises toodetavatest toiduainetest. Toit oli võrdlemisi ühekülgne, mida suurendas veelgi sesoonsus ja kindel nädalane toidukord. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19. sajandi viimase veerandini õhtusöök, milleks keedeti putru või suppi. 19. sajandi lõpupoole nihkus päeva tugevaim toidukord õhtult lõunale. 20. sajandi alguseks oli sooja lõunaks sooja toidu valmistamine peaaegu üldine. 19. sajandi II poolest söödi aga jüripäevast kuni rukkilõikuseni tavalistele päevastele toidukordadele lisaks varahommikust pruukosti. Kõige tähtsamaks toiduks peeti leiba. Leivaga oldi kokkuhoidlik. Hoolega korjati kokku kõik leivaraasukesed ega visatud ära ka vana kuivanud leiba. Küpsetati korraga suur tegu leiba, sest see võimaldas kokku hoida perenaise tööaega ja kõva leiba kulus…
-
Saaremaa meistrimeestest
Lisaks meresõidu- ja laevaehitusoskustele oskasid tublid saarlased ka järve- ja soomaagist kasutuskõlbulikku rauda toota ja tööriistu valmistada. Kuid lähemast ajaloost on teada veelgi nutikamad ja kavalamad meistrimehed. Mõnest neist tulebki lähemalt juttu. Saaremaa loodeosas Järise järve ja Tuiu küla vahelisel alal asuvad metsadega kaetud luited, mida kohalikud elanikud nimetavad Rauasaatme mägedeks. Juba ammu pandi tähele, et mõned kõrgemad kuhelikud sialdavad ohtrasti rauaräbu. 1960ndatel aastatel tehtud arheoloogilistel kaevamistöödel sedastati, et nendes kuhelikes on peidus 13.-14. sajandist pärinevate muitsete rauasulatusahjude jäänused. Muistsele metallurgiale ja sepatööle viitavad Saaremaal paljud kohanimed. Maasi vallas oli Raudküla, Pärsamal Raudse ja Sepaniidu, Loona vallas Sepa küla jne. Hakkajaid mehi oli ka teiste ametite peal. Seoses üldise elatus-…
-
Vanatädi laadapildilt
Foto on tehtud ilmselt 1930ndatel. Keskel istub vanaema, kellest paremal pool on istet võtnud tema õde Zoja ning vasakul pool teine õde Kiira. Täna kirjutan põgusalt Zojast, kes oli veidi omamoodi ning kelle kohta ilmselt võiks öelda ekstsentrik. Vanemas eas armastas Zoja palju reisidel käia ning matkata. Selles mõttes oli ta igati kaasaegne vanainimene, kes ei istunud kodus kapi taga sokivardad käes, vaid liikus ringi ning tundis ümbritseva vastu huvi. Saaremaal korraldati vanasti rahvamatku, mis nägid välja nii, et suur hulk inimesi võtsid jalgsi suuna ühte punkti ning kui oldi kohale jõudnud, pakuti suppi. Seejärel mindi tagasi koju. Võimalik, et väsinud matkajad sõidutati bussiga. Igatahes, vanatädi Zoja matkas usinalt. Maantee…
-
Lugu tädi Kiirast
Sellel fotol poseerib majarahvas välisukse ees. Majal oli tegelikult kaks ust – tänavapoolne, millest tsaariajal, kui saksemad suvitajad puhkamas olid, sisse ja välja käia. Teine, hoovipoolne uks oli teenijarahvale, kes said sealtkaudu pesukööki. Hoovipoolne uks oli lihtsalt üks laudadest kokku löödud asi, meenutas pigem lauda- ja majaust. Fotol on minu vanatädi Kiira kõige parempoolsem ja pikemat kasvu. Ta oli üldse meremaja naistepundist erinev – sirgema rühiga, väljapeetud hoiakuga. Selja peal kandis ta pikka ja tumedat patsi, mis aastatega järjest hallimaks ja hõredamaks läks, kuid sellegipoolest ei kadunud Kiira hoiakust midagi suursugust. Veidi vastuoluline oli tema puhul see, et tal nägi välja natuke nagu aadlidaam, aga samas oli ehtne nõukogude naine.…
