-
Kass, kellel polnud nime
Emal oli üks kass, kes ükspäev lihtsalt tuli ja jäi. Nime tal ei olnud, intelligentsi suurt ka mitte, aga see-eest oli iseloom hea. See kass olevat olnud Lootsi tänava alguse kassikolooniast. Nimelt elas seal üks papi, kellel oma kasside üle mingit kontrolli ei olnud. Viimased paljunesid küll kuuri all, küll vanas katkises kasvuhoones. Kuna õiget peremeest neil kassidel ei olnud, olid nad üsna metsikud. Ema kass kodunes aga hästi. Minu meelehärmiks ei hoolinud ta kõrgkultuurist. Näiteks ei liikunud tema kõrv klassikalise muusika peale mitte üks raas. Muidu oli ta aga tore ja heasüdamlik loom. Niipalju tal taipu ikka oli, et ootas õhtuti punkt kell viis värava juures töö juurest tulevat…
-
Meremaja kassid vol 1
Lausa eraldi teema võiks teha meremaja kassidest. Meremajas lausa jumaldati kasse. Eriti armastas neid vanaema, aga kassiarmastuse haigus kandus üle teistelegi. Esimene kass oli üks Motka nime kandev olevus, kes olevat kolinud Meremajasse tänava algusest Tauruse majast. Tauruste juures ilmselt ei armastatud Motkat eriti, sest miks muidu otsustas see tavaline hall triibik elukohta vahetada. Ehkki Motka oli Meremajas saanud Meremajas täieõiguslikuks pereliikmeks 1960ndatel, mil minu ema oli alles väike, olin triibulisest Motkast palju kuulnud. Näiteks seda, et Motkale ei olevat meeldinud ennast pesta. Aeg-ajalt tõi Motka ilmale pojad, keda vanatädi ilmselt uputama pidi nagu tollal tehti, sest muid kassirahva järelkasvu piiramise meetodeid ei tuntud. Igatahes, kord olevat Meremajas kellelgi Motkast…
