Lood

Lindude laulukalender algajale

Lindude “laulukell” on artikkel 1978. aasta kalendrist. Abiks on see neile, kes soovivad laululindudega lähemalt tutvust teha.

JAANUAR. Vesipapp, sootihane, põhjatihane, tutt-tihane, sinitihane, rasvatihane, puukoristaja, porr, männileevike, männi-käbilind, leevike hakkavad laulma. Mõnel aastal on kuulda kuuse-käbilinnu laulu. Esialgu ei ole nende laulu veel pidevalt kuulda, vaid üksnes juhuti ja peamiselt sulailmaga. Linnades võib nendest lindudest kohata soo-, sini- ja rasvatihast, puukoristajat, porri ja leevikest. Kõige tavalisem on sel perioodil rasvatihase laul, mille tuleb ära “kiits-kiits-kiits” järgi, teinekord aga nagu “sitskleit”, “sitskleit”, “sitskleit”. Sootihase laul koosneb “tsje”, “tsje”, “tsje”-taolistest silpidest. Sinitihase laul algab “tsii”, “tsii”,”tsii” ja lõpeb pika trilleriga.

Üksnes metsades võivad jaanuaris laulda lisaks eelmistele veel tutt-tihane, põhja-tihane, männi- ja kuuse-käbilind.

VEEBRUARIS hoogustub kõigi eelpool nimetatud lindude laul ning lauljaid tuleb juurde. Linnades, saartel ning rannikualades hakkab laulma musträstas, kes kuu lõpu poole üha sagedamini laulma kipub. Laul koosneb nukratoonilistest vilehäältest. Kuusikutes ja segametsades laulab nüüd musttihane. Ta kordab ühtesoodu “pjiiti”, “pjiiti”, “pjiiti”. Mõnel aastal võib kuulda siisikese laulu, niihästi linnade puisniitudel kui ka maal. Tema laul koosneb kiiretest lõgisevatest ja vurisevatest häälitsustest ning lõpeb laialt venitatud “däää”-ga. Veebruaris hakkab laulma ka Euroopa piseim lind – pöialpoiss. Laulab metsades, harvem suuremates parkides ja kalmistutel. “Tüi-tii-tidi”, “tüi-tii-tidi”-“tüi-tii-tidi”-“tsiuhh”. Pöialpoisi laul on nii hele, et selle järgi võib hinnata kuulmisteravust.

Veebruari lõpus võib päikesepaistelise ja sulailma korral kuulda esimesi laulukatseid talvikestelt. Laulab nii: “see-see-see-see-see-see-tee-viib-Riiga”.

Kevade lähenemisest annavad märku ka öised linnuhääled. Kakuliste mänguhäälitsused muutuvad iga ööga üha korrapärasemaks ja kestvamaks. Linnades ja maalgi on suurtes parkides kodukakk üsna häälekaks muutunud. Teeb ja “huhuhuhuhuhuhuuhuuhuu”. Mõnes kohas maal võib kuulda veelgi “jubedamat” ööhäält – kassikaku kevadehüüdu – kassikaku kevadehüüdu, mida kindlaim on kuulda rabaäärsetes männikutes. See on õõnes “uuhuu”. Siin-seal metsades on kuulda tuvist väiksemat karvasjalg-kakku. Tema mänguhäälitsus kõlab kui”huhahahahaha”. Samades metsades võib päevasel ajal kuulda musträsta paaritushüüdu, mis on kui “luik- luik-luik-luik”. Sagedamini trummeldab ka kuival puuoksal, tagudes oksa nii pikalt ja valjusti, et trummeldus kostab pika automaadivalanguna talvises metsas.

MÄRTSIS laulavad kõik need, kellest eelpool oli juttu, aga veelgi intensiivsemalt. Toimetama hakkavad rähnid. Suuremates rabades kostab rabakana mänguhüüdu “tok-toktok tok kaorr kvorr kvorr”. Päeva pikenedes hakkavad kudrutama tedrekuked ja laulma metsisekuked. Kindlasti on ühel märtsipäevadest kuulda kõikjal põldlõokese juubeldavat laulu, mis tähistab rändlindude saabumise algust. Saabub kuldnokk, kes on hea imiteerija – tema laulus võib kana kaagutamise ja koera haukumise kõrval kuulda autopasuna häält ja roostes uksehinge kriuksumist. Märtsis jõuavad kohale esimesed sookured ja kiivitajad ning künnivaresed. Märtsi viimastel päevadel kuuleme parkides, kuusehekkide juuures ja metsatukkades laulvaid rohevinte. Nende laul on põrisev triller, mis sageli lõpeb venitatud “püii”-ga.

APRILLIS täieneb lindude koor iga päevaga. Juba aprilli esimestel päevadel kuuleme metsvindi laulu. Aprilli alguses ilmub musträsta sugulasi. Silmapaistvad on laulurästa vokaalsed võimed. Ka laulurästas võib vilistada “tüdruk tüdruk” “Filipp, Filipp”. Algajal linnuhuvilisel tasub meeles pidada, et laulurästas kordab peaaegu kõiki oma laulu üksikmotiive või sõnu vähemalt kaks korda, mõnda koguni 3-5 korda enne kui hakkab vilistama uut motiivi. Selle järgi on võimalil laulurästast juba esimeste vilistuste järgi ära tunda.

Aprilli alguses saabub punarind, keda tasub minna otsima metsaservadelt. Kõige kauneimini kõlab punarinnu laul varases hommikuhämaruses, kui teised linnud enamasti alles vaikivad ja õhtul hilja, mil teised linnud jälle vaikivad.

Foto: Pixabay

Jätke vastus