Õpetlik lugu: miks ei tohi punne pigistada
Ilmselt on kõik meist kuulnud hoiatust, et punne ei tohi pigistada. Sageli aga ei järgne hoiatusele selgitust ja nii ei saagi teada, miks punnide pigistamine halb on ja mis on halvimal juhul juhtuda võib. Üks punnipigistamise lugu aga lõppes järjega ilukliinikus, kuhu tuli minna tagajärge likvideerima.
Meie loo kangelannal, ütleme, et tema nimi on Tiina, tekkis lõuale aknelaadne punnide kogum. Oli põhjuseks uus näokreem, ühekordsed näomaskid või miski muu, punne muudkui tuli ja tuli. Kui Tiinal õnnestus mõni punn katki pigistada ja mädakogumist vabaneda, tuli peagi asemele uus. See, et võituseks valitud võtted olid valed, ilmnes sellest, et ühest pigistatud punnist arenes punast värvi moodustis, mis enam ära ei läinud, vaid vastupidi, hoopis kasvama kippus.
Kord läks punn katki ning selleks, et verejooksu pidama saada, tuli tükk aega vaeva näha ja sidet peal hoida. Tiina juba rõõmustas, et punn on läinud. Aga oh häda – tegelane näos ei kavatsenudki niisama alla anda, vaid kasvatas justkui ümber uue membraani ning hakkas kasvama veel endisest suuremagi hooga.
Lõpuks ei pidanud Tiinal enam närv vastu, vaid otsustas minna asjandust nahaarstile näitama. Viimane diagnoosis angioomi ja ütles, et sellest vabanemiseks tuleb lasta teha eemaldus. Olgu siis laseriga või mõnel muul viisil. Ise aga see ümaraks ja silmapaistvaks kasvanud moodustis aga ära ei kao.
Angioomid on healoomulised, naha veresoonte seinast lähtuvad moodustised. Need võivad tekkida seoses vanusega, aga ka nahavigastused võivad põhjustada hemangioome ehk maakeeli angioome. Angioomi tunneb ära punase värvuse ning kuplisarnase kuju järgi. Tiina angioom meenutas kirsimarja otse keset nägu.
Nii läkski Tiina angioomi Medemise nahakliinikusse laseriga eemaldama. Alguses arvas protseduuritegija, et nii suurest angioomist ühe protseduuriga lõplikult vabaneda ei õnnestugi. “Aga vaatame”, ütes ta. Protseduur oli veidi valulik, ent lühiajaline. Laseri töö andis tunda nagu torgiks keegi nõelaga Tiina nägu. Esimesed kaks torget põhjustasid kõige enam valu, mida torge edasi, seda rohkem harjus nahk. Protseduur lõppes tassikese teega ning kohapealsest kreemivalikust sai Tiina näole kandmiseks valida sobiva päikesekaitsekreemi, sest rõhutati, et peale protseduuri tuleb ravi saanud kohta eriti hoolikalt päikesekiirguse eest kaitsta.
Tagasi kodus, hakkas Tiina punni hoolega kreemitama ja jälgima. Juba mõned tunnid peale protseduuri hakkas punni ümbrus mingit vedelikku välja ajama, mis kippus mööda lõuga alla tilkuma. Ülejärgmisel ja sellelegi järgneval päeval kippus punn pealt krimpsu tõmbuma nagu kuivanud hernes ning ka värv tumenes. “Ilmselt hea märk”, mõtles Tiina. Ühel ööl tõmbas Tiina suureks kasvanud ja juba veerandiku jagu kuivanud punni tekiäärega näo pealt maha. See juhtus täiesti kogemata, läbi une. Veritsus oli tugev, tuli mässata jupp aega sidemetega, et verejooks pidama saada. Järgmisel päeval tekkis aga punni kohale tavaline kärn, mis ajapikku ise maha tuli.
Nüüd meenutab Tiina näol angioomi vaid punane laiguke ning sedagi põhjusel, et Tiinal ununesed mõned korrad päikesekaitsekreem enne õue minekut peale kanda. Aga ilmad olid siis just eriti kirkad ja päikeselised. Tiina loodab, et angioom enam tagasi tule, aga punnide pigistamisega on nüüdsest lõpp. Arstilt sai Tiina retsepti ühele kreemile, mis tekkivatele punnidele peale määrides neid taltsutab ning enam pole ka aknelaadne häda Tiinat nii palju enam kimbutanud.
Foto: Pixabay
