Meremaja kassid vol 1

Lausa eraldi teema võiks teha meremaja kassidest. Meremajas lausa jumaldati kasse. Eriti armastas neid vanaema, aga kassiarmastuse haigus kandus üle teistelegi.

Esimene kass oli üks Motka nime kandev olevus, kes olevat kolinud Meremajasse tänava algusest Tauruse majast. Tauruste juures ilmselt ei armastatud Motkat eriti, sest miks muidu otsustas see tavaline hall triibik elukohta vahetada.

Ehkki Motka oli Meremajas saanud Meremajas täieõiguslikuks pereliikmeks 1960ndatel, mil minu ema oli alles väike, olin triibulisest Motkast palju kuulnud. Näiteks seda, et Motkale ei olevat meeldinud ennast pesta.

Aeg-ajalt tõi Motka ilmale pojad, keda vanatädi ilmselt uputama pidi nagu tollal tehti, sest muid kassirahva järelkasvu piiramise meetodeid ei tuntud.

Igatahes, kord olevat Meremajas kellelgi Motkast kõrini saanud ja otsustati viia kass teise linna otsa, Roomassaarde, uude koju. Topiti siis Motka kotti ja asuti teele. Kuna lukku ei saanud lõpuni kinni tõmmata, sai Motka ilmselt pea kotist välja pista ning teekonna meelde jätta. Igatahes Roomassaarde ta kauaks ei jäänud.

Kui koju tagasi jõuti, ootas uues kohas kotist välja lastud Motka juba väraval ja nii Meremajasse elama jäigi.

Fotol ei ole Motka, vaid tavaline hall triibik nagu oli Motka ja nii mõnedki teised Meremaja neljajalgsed asukad.