Majal oli algselt ehitatud külge suvine terrass, mille vanatädid lasid aga kinni ehitada. Terrassist sai veranda millalgi 1960ndatel. Enne seda oli veranda ehk siis endine terrass igal suvel avatud ning seal võõrustati külalisi või istuti niisama. Ümber terrassi kasvasid varju andvad vääntaimed, mis vaheldumisi õitsesid ning lisasid, võiks lausa öelda, et romantilisust. Kuna avatud terrass ja päikse poolt küpstatud soe katusealune meelitasid ligi teisigi eluvorme, näiteks herilasi, siis otsustati ühel hetkel terrass kinni ehitada. Enne kinni ehitamist võõrustas terrass-veranda ühel suvel ka pääsukesi, kes olid omale otse suvekuuma plekk-katuse alla pesa teinud. See pesa jäi sinna ka peale akende panekut ning püsis puutumatuna nagu museaal, vähemalt paar aastakümmet, kuni viimaks…