Rahva linnukalender: kuidas märkad, et kevad hakkab tulema

Lähenevat kevadet kudrutab märtsihommikutel teder. Lääne-Nigulas teati arvestada, et “esimesest kudrutamisest kuu aja pärast läheb lumi.” Siis pole enam kaugel ka musträhni armulaulud: põringavalangud vastu kuiva puutüve.

Esimene päris kevadekuulutaja on kuldnokk, keda rahvas enamasti musträstaks hüüab. Märtsi lõpupäevadel tulevad peale kuldnoka veel künnivares, põldlõoke ja kiivitaja. Veel enne lõokesi nähakse “pärislõokeste eelvoorimehi” – lumetsiitsitajaid. Põldlõoke tuleb siis kui esimesed mättad ja põllupõndakud paljaks lähevad. “Lõoke pidi ka lume ärapühkijaks olema,” öeldi Pärnu kandis.

Lume- ja jäämineku õige kuulutaja on linavästrik. Saartel on soojade ilmade toojaks kivitäks, kiviaedade ja -hunnikute elanik.

Kägu tuli suvesõnumitega vanal jüripäeval. “Jüripäev on esimene sui päev ja sellest päevast hakkab kägu kukkuma,” öeldi Suure-Jaanis.

Kevade edenemisjärgud võetakse kokku järgmises vanasõnas: “Lõoke toob lõunasooja, ööbik see toob öösooja , pääsuke toob päevasooja (Paistu).

Õiteaeg läheb suveks üle, kägu hakkab vait jääma. See sünnib umbes jaanipäeva paiku. Ka ööbik lõpetab laulu. “Kui ööbik suvel laulu lõpetab, tähendab, et harkadra töö peab põllul lõppema. (Pärnu). Käo vaikimise järgi loodeti sügise iseloomu kohta teadet saada. “Kui kägu suvel kaua kukub, tuleb soe sügis (Põltsamaa). Mida kauem kägu kukkus, seda pikemat sügist ta ennustas. “Kui kukub jaanipäevani, tuleb varakult külma; kui kukub nädal peale jaani, on sügisel pikemat aega sooja; kui kukub kaks nädalat peale jaani, on väga soe sügis” (Kose).

Sookurgede minek on rukkikülvi alustamise märgiks. Ilmade jahenedes hakkavad tedred hommikuti laulma: “Esimesest tedrelaulust arvates kahe kuu pärast sügisel tuleb külm ja lumi” (Kose). Senised kevadised soojatoojad hakkavad külmade saabumist kuulutama. Lahkumisel pannakse tähele suurte lindude – hanede, kurgede ja luikede rännurivisid, kuna väikesed linnud kaovad peaagu märkamatult. Mida kõrgemalt lahkuvad parved läksid, seda sügavama lumega talve ennustati. Sügise üleminekut talveks väljendavad taas vanasõnad: “Haned lähevad, hallad käivad, luiged lähevad, lumi tuleb” (Halliste).

Peale esimesi öökülmi ilmuvad rasvatihased inimasulate ümbrusse. “On külmatihase akna pääl, tähendab, et läheb külmaks” (Kaarma). Hilissügisel tulevad ka leevikesed majade ümbrusse seemneid sööma. “Kui sügise aknas juba leevikest nägema, on tali oodata” (Kolga-Jaani). Sedasama teatas vesipapi ilmumine.

Rahva arvates tähendas talvikeste nägemine tänavail ja külaservadel seda, et tuisuilmad on tulekul. Sellepärast teda tuisulinnuks ka hüüti. Tuisku teatas ka ohakalindude lend.

Kui selgel kevadisel hommikul tedred või metsisekuked vaikivad, on kindel, et päeva poole muutub ilm halvaks. Lumesajus laulev metsisekukk seevastu on ilma paranemise kindel märk.

Tänapäeval arvatakse, et linude käitumise põhjal ilma ennustamise taga on pigem uskumused ning tõepähe seda kõike võtta ei saa. Mine tea. Siiski, lindude ränne toimub nii ehk naa ning aastaaegade vaheldumist saab suleliste käitumise järgi hõlpsasti jälgida.

Auto: M. Mäger. Kalender 1970. Väljaanda: kirjastus “Eesti Raamat”.

Foto: Pixabay/jplenio