Kas keegi kasutab tänapäeval võitoosi?

Kas keegi kasutab tänapäeval veel võitoosi või toob lauale munapeekri, et selle seest viisakalt keedumuna süüa?

Mere tänava vana võitoosi kasutan topsina, kus hoian ehteid ja muid asju, sest olen liiga laisk, et sinna võid sisse hõõruda ja hiljem pesta.

Vanatädid hoidsid võid alati võitoosis. See oli reegel, et või käib alati toosis. Kellelelgi ei tulnud isegi mitte pähe võipakki lauale panna. Ja vanatädid ei olnud mingid peenutsejad. Kui neis midagi oli, siis ilmselt killuke tsaariaegset kasvatust, mis rõhus veidi rohkem esteetikale.

Niisiis, kui oli vaja võid toiduks tarvitada, võeti külmikust võitoos. Mäletan, et vanatädid tavatsesid mulle alati pehme kollasega mune keeta, mida söödi terakese soola, killukese võiga ning hammustati võileiba peale. See pehme, võise ja soolaka munakollase kombo ongi minu lapsepõlve lemmikmaitse.

Ahjaa, muna söödi alati munapeekrist, mis oli puust, ilus ja värviline. Vahel lasti isegi valida, millisest munapeekrist süüa soovin.

Aga tulles tagasi algse küsimuse juurde: kas tänapäeval keegi võitoosi või munepeekrit kasutab, siis paljud ilmselt vist mitte, sest elu on kiireks ja mugavaks läinud.