Kuidas vanaonu Rootsi pages

Sellel fotol on kõige noorem isik minu vanaema, taga istuvad tema õed, ette on ennast sättinud vanaema vend.

Toosama vend põgenes 1944. aastal punaste eest paadiga Rootsi. Leidis see aset umbes nii: kuna vanaema pere elas tükk aega enne vältimatute asjaolude tõttu linna ehk Kuressaarde kolimist Lümanda külas, siis oli neil Leedri külas talumeestest sõpru-tuttavaid.

Kuulnud paadipõgenikest, otsustas too sama vanaema vend asja lähemalt uurima minna. Kuna ühes paadis olnud juhuslikult vaba koht, istus vanaonu paati ja jõudiski õnnelikult Rootsi kaldale. Kuna Rootsi hakkas mingi hetk põgenikke välja andma, tekkis hirm Nõukogude Liitu tagasi sattuda, ja Rootsist mindi edasi Kanadasse. Oma Eesti sugulasi nägi vanaonu silmast-silma alles 1980ndate lõpus. Oma ema aga enam mitte kunagi. Tõsi küll, kirju vahetati sageli.

Paadikohad oleks tegelikult olemas olnud ja minu vanavanaemal ja tema teistel lastel, aga vanavanaema ei tahtnud minna. Jäid ootama, mis siin kohapeal edasi juhtuma hakkab.