Olustikupildike söögitoast

Meremajakeses oli tuba, mida kutsuti söögitoaks. Seal oli suur ümar laud, mida sai vajadusel pikendada ja puhvetkapp.

Foto on tehtud millalgi 1960ndatel. Puhvetkapil on näha vana hea leivakast nagu see paljudes kodudes oli. Laest ripuvad kärbsepaberiribad. Kärbsed olid selles majas igasuviseks nuhtluseks. Ei saanud akentki lahti teha, kui põrisejad olid juba kohal ja leidsid võimaluse toasolijaid tüüdata.

Majas oli alati mitu kärbsepiitsa, mis alailma kusagil vedelesid, et kui sul mõnda neist vaja oli, ei olnud seda kusagilt leida. Üks oli musta värvi ja kummist. Selline ühes tükis ja eriti kapitaalne. Sellega sai lapsena eriti palju kärbseid maha notitud. Huvitav, et nüüd kutsub toas lendava kärbse sumin minus esile pigem nostalgilisi tundeid.

Süüa tuli alati söögitoas ja laua taga. Õues lubati vahel ka. Aga voodis või kusagil kapi taga söömist ei olnud. Lauda kattis roheline vakstu, mis pidulikematel puhkudel riidest laudlina vastu vahetati. Pidulikuks sündmuseks oli peamiselt Tallinnast saabunud sugulaste küllatulek. Enne muidugi koristati meeleheitlikult, kraamiti ja löödi nõusid läikima.