Blogi
-
Muusika, mida üks 1980ndate laps kuulas
Ma olen täna veidi nostalgilises meeleolus ja mõtlesin, et kirjutan veidi lapsepõlvest muusikalises võtmes. Meil ei olnud klassikalises mõttes musikaalne kodu, ehkki isa oli iseõppinud pilliklimberdaja ja oskas enda soetatud elektriorelil kahel käel mängida. Mälestusi tema mängust mul varasest lapsepõlvest ei ole. Ma olin siis 2-3 aastane ega saagi kõike mäletada. Läbi udu meenub siiki üks teadmine – minul pilli katsuda ja klahve vajutada ei lubatud, äkki lõhun ära. Samas ma nii oleksin tahtnud… Palju selgemini mäletan seda, et kaubamajas müüdi pianiinosid, küll pruune, küll musti ja ma nii väga soovisin endale klaverit, sest mulle iseäranis meeldisid just klahvpillid. Ema ütles alati et „raha pole” ja sinna see jutt jäi.…
-
1980ndad lastesõimes: haisva lapiga söögitädi ja tige kasvataja
Käisin lapsega suvel Kuressaare Rohu tänava lasteaia hoovis mängimas. Lapsel oli lõbus turnida, aga mulle seostus iga nurgatagune erinevate mälestustega, sest käisin ise selles lasteaias kuni kooliminekuni. Mind viidi sõimerühma esimesel võimalusel. Olin siis vist kaheaastane. Isa oli käinud isegi lasteaiaruume remontimas, et mulle rühma koht garanteerida. Sõimerühm, kus käisin, koosnes kahest ruumist: mängu- ja söögitoast ning magamisruumist, mille aknad avanesid sisehoovi, kus tollal oli kivist õuebassein, mida minu mäletamist mööda kunagi veega ei täidetud. Lastevoodid olid rauast, värvitud kollaseks ning voodivõred olid punutud valgest nöörist. Magamisruumis hõljus alailma õrn uriiniaroom, sest nii mõnelgi juhtus vahel une ajal “õnnetus”. Mäletan, et mulle lasteaias ei meeldinud mitte üks raas ning tuli…
-
Mareti kaubamajast on raske tühjade kätega ära minna
Kuressaares, kesklinnast veidi eemal asuv, kuid rohkelt lojaalset klientuuri omav Mareti kaubaja on meie eriline lemmik ja sellepärast me sellest ka kirjutame. Calvin Kleini jakike, Girogio Armani seelik, Burberry teksad – mis neid ühendab peale hea ja kvaliteetse kanga ning tugevate õmbluste? Need on rippunud Mareti kaubamaja riidepuudel ning kaks esimest asuvad nüüd Elukunstniku riidekapis. Burberry teksad said kellelegi teisele, sest ostmishetkel said need kuidagi suureks ja lohvakaks hinnatud. Ahjaa, lemmikud punane Adidase dressipluus ja sinakashall seemisnahast jakk on ka Maretist pärit. Elukunst on raha kokku hoida ja soetada kvaliteetseid asju teise ringi kaubandusest, mitte kallitest brändipoodidest. Kuigi sealt võib ka, aga kui rahakott just puuga seljas pole, tuleb leida…
-
Veidi veejoomise väljakutsest
Tegime 21-päevase veejoomise üleskutse ning selle järgi plaanime ka toimida. Aga on üks AGA, nimelt ei plaani me ennast päris haigeks juua. Kui on tunne, et organism tõesti sel hetkel vett ei vaja, siis ei joo. Olen alati olnud veejoomise vastu kuidagi jahe. Kui pole janu olnud, siis pole ka joonud. Aga viimasel ajal on märkimisväärselt kaalu lisandunud ning sellest vabanemiseks testin veejoomise väljakutset, et kas sellest on kaalulangetamisel abi, kui mõnikümmend või vähem minutit enne sööki klaasitäis-paar endale sisse kummutada. Mäletan, et veel aastaid 10-15 tagasi propageeriti veejoomist vägagi. Ei mäletagi, mitu liitrit päevas loeti soovituslikuks, keskmiselt jäi see vist kahe liitri juurde. Aga kui inimene on pigem istuva…
