Lähenevat kevadet kudrutab märtsihommikutel teder. Lääne-Nigulas teati arvestada, et “esimesest kudrutamisest kuu aja pärast läheb lumi.” Siis pole enam kaugel ka musträhni armulaulud: põringavalangud vastu kuiva puutüve. Esimene päris kevadekuulutaja on kuldnokk, keda rahvas enamasti musträstaks hüüab. Märtsi lõpupäevadel tulevad peale kuldnoka veel künnivares, põldlõoke ja kiivitaja. Veel enne lõokesi nähakse “pärislõokeste eelvoorimehi” – lumetsiitsitajaid. Põldlõoke tuleb siis kui esimesed mättad ja põllupõndakud paljaks lähevad. “Lõoke pidi ka lume ärapühkijaks olema,” öeldi Pärnu kandis. Lume- ja jäämineku õige kuulutaja on linavästrik. Saartel on soojade ilmade toojaks kivitäks, kiviaedade ja -hunnikute elanik. Kägu tuli suvesõnumitega vanal jüripäeval. “Jüripäev on esimene sui päev ja sellest päevast hakkab kägu kukkuma,” öeldi Suure-Jaanis. Kevade…