Loodus
-
Veidi Vilsandi linnuriigist
Minu kätte sattus üks vana, 1963. aastal välja antud õhuke brožüür linnuhuvilistele, mis keskendub Vilsandi saarel toimetavatele sulistele pesitsejatele. Kuna see on aga nii hästi kirjutatud, et tekitab huvi ka mitte klassikalises linnuhuvilises, siis jagan mõned read ka siin. Kas te üldse teadsite, et 6-km pikkune Vilsandi saar jaguneb idapoolseks Väike-Vilsandiks ja läänepoolseks nö päris Vilsandiks ja mõlemad saare osad on ühendatud madalama alaga nn Vahemerega. Oli aegu, kui ühest saare otsast teise sai märjemal ajal üldse paadiga sõita. Vilsandi ümbruse meri on tujukas ja täis madalikke ja karisid. Saare läheduses, mõnesaja meetri kaugusel Vilsandi läänetipust, asuvad kuivamaatäpikesed – Vaika saared, mille kaljud koosnevad paest ja dolomiidistunud lubjakivist ning mida…
-
Rahva linnukalender: kuidas märkad, et kevad hakkab tulema
Lähenevat kevadet kudrutab märtsihommikutel teder. Lääne-Nigulas teati arvestada, et “esimesest kudrutamisest kuu aja pärast läheb lumi.” Siis pole enam kaugel ka musträhni armulaulud: põringavalangud vastu kuiva puutüve. Esimene päris kevadekuulutaja on kuldnokk, keda rahvas enamasti musträstaks hüüab. Märtsi lõpupäevadel tulevad peale kuldnoka veel künnivares, põldlõoke ja kiivitaja. Veel enne lõokesi nähakse “pärislõokeste eelvoorimehi” – lumetsiitsitajaid. Põldlõoke tuleb siis kui esimesed mättad ja põllupõndakud paljaks lähevad. “Lõoke pidi ka lume ärapühkijaks olema,” öeldi Pärnu kandis. Lume- ja jäämineku õige kuulutaja on linavästrik. Saartel on soojade ilmade toojaks kivitäks, kiviaedade ja -hunnikute elanik. Kägu tuli suvesõnumitega vanal jüripäeval. “Jüripäev on esimene sui päev ja sellest päevast hakkab kägu kukkuma,” öeldi Suure-Jaanis. Kevade…