1980ndate kodu uhkus: lühter “Kaskaad”

Kes mäletab 1980ndaid, mäletab kindlasti nõukogude kultuslampi, mida kutsuti “Kaskaadiks” ning mis rippus paljude kodude elutubades. Näiteks mäletan seda uhket valgustit sõbranna kodus ning võib-olla ei omanud ma rafineeritud maitset, aga mulle see lamp väga meeldis. Emale aga mitte, mistõttu kodus meil sellist lampi ei olnud. Eriti meeldisid mulle need kristalli välimusega “purikad”, mis igasse toanurka valgust kiiskasid. Nimegi sai lamp välimuse jälgi – voogav ning valguse käes sädelev-sätendav nagu kristalne kaskaad.

1970ndatel-1980ndatel vallanud armastus kristalli vastu oli põhjus, miks valgusti populaarseks sai. Kristalli peeti kodu uhkuseks ning esemeid kingiti sünnipäevaks, juubeliks, pulmadeks ja pensionile mineku puhul. Kristalli, mida hoiti kodustes baarikappides nähtaval kohal, leidub tänini veel paljude vanaemade nõudevaramus, kus see paremaid päevi ootab.

Kuna kristalli oli rohkelt saada klaaside-vaaside, kausside ja vaagnate kujul, siis mis asi see see lakke riputada pole. Pealegi ei ole kristall-lühtri idee ju midagi uut.

Uhkele nimele vaatamata oli nõukogudeaegne kristall-lühter siiski ersats – metallkarkassi (mõnel odavamal mudelil oli see ehki isegi plastikust) kinnitusid plastikust “purikad”, mis alguses nägid efektsed välja, kuid peagi muutusid perenaise piinaks. Lamp, millest unistasid paljud nõukogude perenaised, kippus päikese ja aja toimel kollaseks tõmbuma.

“Purikad” ei heitnud aja möödudes enam valgust ning tuhmusid. Ka puhastamine oli piin. Plastkristallid kippusid kergesti tolmu koguma ning selleks, et puhastustöö oleks põhjalik tuli “purikad” ükshaaval karkassi küljest lahti võtta, lapiga üle käia ja kinnitamise protsess läbi teha. Töö, milleks tihti kasutati laste abikäsi. Samuti kippusid valgusti detailid aja jooksul ära kaduma. Sõbrannagi kodus mäletan neid “purikaid” vedelemas siin-seal, aga laes jäid nende read üha hõredamaks nagu suust äratulnud hambad.

Ehkki nõukogudeajal oli stiilsemaid ja vastupidavamaidki laevalgusteid, jäi Kaskaad siiki üheks populaarsemaks. Võib ju paljutki öelda tolleaegse maitse kohta, aga kokkuvõtvalt võib üksnes möönda, et aeg ja mood oli selline. Ja tegelikult elu näitab, et moe üle irvitada ei tasu, sest mis täna prügi võib juba homme aare olla. Äkki kristall tulebki millalgi kodudesse tagasi ning baarikapiaarded saab taas lauale pandud.

Mis aga kristall-lühtritesse puutub, siis minu meelest kodu stiiliga sobituvad lühtrid on megailusad ja ajatud.