Reisimine
-
Üks kõrvaline, ent seda köitvam paik Montenegros
Hakkasin suvepuhkuse lõpus kirjutama innukalt postitust meie perepuhkusest Montenegros. Siis tuli tööleminek, kirjutamine jäi pooleli ja enam ei ole mälestused nii värsked, et kirja panna. Mõtlesin, et heakene küll, kahju on lasta heal materjalil raisku minna ja otsustasin, et kirjutan ühest paigast, mis mulle iseäranis muljet avaldas ja kuhu turist eriti ei satu. Selle koha nimi Praskvitsa, mis on nimelt klooster ja asub see Budvast veidi eemal, kõrgel mäe otsas. Eriti kõvad mehed võivad sinna minna jalgsi väikest mägirada mööda üles ronides, sest ühistransport sinna ei vii. Need, kes seiklus- ja mägiturismi niiväga ei harrasta, saavad kohale auto või taksoga. Mägiteed on käänulised ja tunduvad ohtlikud, aga kohalikud on harjunud…
-
Saint Helena saar
Kas olete vahel mõelnud, et kus võiks asuda maailma kõige eraldatum paik? Kindlasti võiks see olla mingi saar. Tuleb välja, et sihuke üksildane saar ongi olemas. Paikneb keset stiihilist Atlandi ookeani ning on koduks umbes neljale tuhandele elanikule. Pean alguses kohe mainima, et ma ise ei ole seal käinud. Kuni 2016. aastani oligi sinna suhteliselt keeruline pääseda ning reis, milleks tuli varuda palju aega, nõudis veel omajagu planeerimist ja no eks ikka raha ka. Kuigi Saint Helena saart on seostatud kõige enam Napoleoni vangistusega ja ajalootunnis peaks olema sellest räägitud, siis saar jäi esimest korda mulle silma-kõrva mõned aastad tagasi, kui sattusin YouTube’ist juhuslikult vaatama filmi saare elust ning mind…
-
Nurgatagune paradiis, mis kutsub puhkama
Saaremaa põhjaosas on nukk, mida kutsutakse Pammana poolsaareks. Selle nuki ääres peidabki end väike Tuhkana rand, mis on nii ilus, et sellest peab kohe eraldi kirjutama. Tuhkana kipub harjumatul nimekasutajal segamini minema naabersaarel asuva Tahkunaga – seega tasub olla tähelepanelik. Ma ei tea, mis lood on Tahkunaga, sest ma pole seal kunagi käinud, aga Tuhkana avaldas mulle esimesel külastusel nii vägeva mulje, et olen valmis oma lapsepõlvest saati lemmikuks olnud Mändjala rannale truudust murdma. Kui on äppide ja RMK kodulehe abil õige parkimiskoht kätte leitud, tuleb randa jõudmiseks läbida imeliselt puhta õhuga ja mõnus metsarada. Tee peale jääb Tuhkana järv, mille pind on kaetud vesiroosilehtedega – selge märk, et loodus…
-
10 põnevat fakti Portugali kohta
See, et Portugali piirid on püsinud muutumatuna sajandeid ning riigis tegutseb veel praegugi Euroopa vanim teefirma, on vaid mõned lühikesed faktid selle imelise riigi kohta. Portugal on ainus riik Euroopas, mille piirid pole alates 1139. aastast muutunud. Peaaegu pool Portugali elanikkonnast on jagunenud kahe suure linna Lissaboni ja Porto vahel. Umbes 232 miljonit inimest kogu maailmas räägivad portugali keelt. Portugali keel on ametlik keel kokku üheksas riigis. Lissabon on üks maailma vanimaid linnu, olles vanem Londonist, Pariisist ja isegi Roomast. 1761. aastal kaotas Portugali koloniaalvõim esimesena maailmas orjuse. Portugali pealinn uhkustab Euroopa pikima sillaga, mis kannab Vasco da Gama nime. Selle pikkus on 17 meetrit. Portugalis paikneb Euroopa vanim ettevõtte,…
-
Praha salajane pärl: Colloredo-Mansfeldi palee, mis viib külastaja 18. sajandisse
Kui juhtute olema selline turist, kes tahab teisi turiste vältida ja hindate autentseid, moderniseerimata, oma ajastu hõnguga kultuuriväärtusi, siis tasub Prahas just seda paleed külastada. Astute uksest sisse ja oletegi, prauhti, otse 18. sajandis. Palee asub otse Karli silla juures. Võiks öelda, et see paikneb turistide meka, Euroopa pärli, Praha, kõige käidavamas kohas, ent ometi jääb see turistide horidest kuidagi kõrvale. Nad lihtsalt ei satu sinna. Millegipärast on see üks Praha kõige vähem reklaamitud vaatamisväärsusi. Et kohale jõuda, tuleb minna läbi linna kõige käidavama tänava ääres asuva väikese kangialuse ning juba jääbki turistide kära vaiksemaks. Majja jõudes pole seda enam hoopiski kuulda. Kui juba kohal olete, tasub hoolega ringi vaadata,…
-
Retk Koigi rabas
Rabad ei ole popid mitte ainult Mandri-Eestis, vaid ka Saaremaa saab uhkeldada päris muljetavaldava rabaga. Koigi raba 5-kilomeetri pikkune ring kulgeb ümber rabajärve ning olemas on kõik soode liigid: madalsoo, siirdesoo ja raba. Rabajärve olevat maetud isegi aare. Koigi rappa pääseb Kuressaare poolt mööda vana Laimjala maanteed sõites. Enne Pöidet juhatab teeviit rabahuvilised vasakule, kust kulgeb sinka-vonka kitsas külavahetee, mis lõpeb parklaga. Sinna tuleb jätta oma sõiduk, et jalgsi edasi minna. Jalanõud tasub valida kinnised ja veekindlad, sest tee kipub olema üsna pehme ja porine. Selleks, et sõna otseses mõttes päris rappa jõuda, on vaja minna tükk maad läbi metsa. Pehmeks tallutud jalgrada on kaetud puiduhakkega ning seetõttu on üsna…
