Lood
-
Mõned nopped Dante Alighieri kohta
Dante Alighieri, kes sündis 1265. aasta suvel Firenzes, Alighieride majas San Martino väljaku lähedal, sai maailmakuulsaks poeemiga, mida peetakse keskaja üheks olulisemaks ning itaaliakeelse loomingu üheks tähtteoseks. Aga kui palju tead sina Dante kohta peale selle osa, mis gümnaasiumi kohustluslikus õppevas oli? Mina näiteks ei tea. Mäletan kooliprogrammist, et Dante õhkas Beatrice järgi ning kirjutas hirmpika poeemi sellest, kuidas ta käis filosoof Vergiliuse saatel põrgus ning purgatooriumis ja Beatrice juhtimisel viidi paradiisi. Sümboliseerib teos inimhinge rännakut paradiisi,Jumala juurde. Ma ei ole kindel, et ma keskkoolis teose mõttele üldse pihta sain. Täiskasvanunagi on raske mõista, miks keegi peaks võtma ette teekonna tohutu poeemi kirjutamiseks, mis on täis sümbolistikat ning maa peal…
-
Veidi Vilsandi linnuriigist
Minu kätte sattus üks vana, 1963. aastal välja antud õhuke brožüür linnuhuvilistele, mis keskendub Vilsandi saarel toimetavatele sulistele pesitsejatele. Kuna see on aga nii hästi kirjutatud, et tekitab huvi ka mitte klassikalises linnuhuvilises, siis jagan mõned read ka siin. Kas te üldse teadsite, et 6-km pikkune Vilsandi saar jaguneb idapoolseks Väike-Vilsandiks ja läänepoolseks nö päris Vilsandiks ja mõlemad saare osad on ühendatud madalama alaga nn Vahemerega. Oli aegu, kui ühest saare otsast teise sai märjemal ajal üldse paadiga sõita. Vilsandi ümbruse meri on tujukas ja täis madalikke ja karisid. Saare läheduses, mõnesaja meetri kaugusel Vilsandi läänetipust, asuvad kuivamaatäpikesed – Vaika saared, mille kaljud koosnevad paest ja dolomiidistunud lubjakivist ning mida…
Võib ka meeldida
Rahva linnukalender: kuidas märkad, et kevad hakkab tulema
-
Eestlaste toidulaud kuni 20. sajandini
Kuni 20. sajandi alguseni valmistati toidud põhiliselt talu oma majapidamises toodetavatest toiduainetest. Toit oli võrdlemisi ühekülgne, mida suurendas veelgi sesoonsus ja kindel nädalane toidukord. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19. sajandi viimase veerandini õhtusöök, milleks keedeti putru või suppi. 19. sajandi lõpupoole nihkus päeva tugevaim toidukord õhtult lõunale. 20. sajandi alguseks oli sooja lõunaks sooja toidu valmistamine peaaegu üldine. 19. sajandi II poolest söödi aga jüripäevast kuni rukkilõikuseni tavalistele päevastele toidukordadele lisaks varahommikust pruukosti. Kõige tähtsamaks toiduks peeti leiba. Leivaga oldi kokkuhoidlik. Hoolega korjati kokku kõik leivaraasukesed ega visatud ära ka vana kuivanud leiba. Küpsetati korraga suur tegu leiba, sest see võimaldas kokku hoida perenaise tööaega ja kõva leiba kulus…
-
Rahva linnukalender: kuidas märkad, et kevad hakkab tulema
Lähenevat kevadet kudrutab märtsihommikutel teder. Lääne-Nigulas teati arvestada, et “esimesest kudrutamisest kuu aja pärast läheb lumi.” Siis pole enam kaugel ka musträhni armulaulud: põringavalangud vastu kuiva puutüve. Esimene päris kevadekuulutaja on kuldnokk, keda rahvas enamasti musträstaks hüüab. Märtsi lõpupäevadel tulevad peale kuldnoka veel künnivares, põldlõoke ja kiivitaja. Veel enne lõokesi nähakse “pärislõokeste eelvoorimehi” – lumetsiitsitajaid. Põldlõoke tuleb siis kui esimesed mättad ja põllupõndakud paljaks lähevad. “Lõoke pidi ka lume ärapühkijaks olema,” öeldi Pärnu kandis. Lume- ja jäämineku õige kuulutaja on linavästrik. Saartel on soojade ilmade toojaks kivitäks, kiviaedade ja -hunnikute elanik. Kägu tuli suvesõnumitega vanal jüripäeval. “Jüripäev on esimene sui päev ja sellest päevast hakkab kägu kukkuma,” öeldi Suure-Jaanis. Kevade…
Võib ka meeldida
Veidi Vilsandi linnuriigist
-
Rehielamu – vanade eestlaste kodu
Jaani pastor Fr. C. Hoffmann kirjutas 1802. aastal: “Mis siinsete talupojamajade kujusse puutub, siis koosnevad need tavaliselt kolmest osast, mis aga talvel ja suvel on väga erineva otstarbega. Keskmine tuba on ahjuga varustatud ja seda kasutatakse talvel, kevadel ja suvel tegelikult elutoana; sügisel etendab see aga kuivatusrehe osa. Kuna tõmbuse jaoks pole korstnat, siis peab toas olevast ahjust tulev suits omale ise suure vaevaga väljapääsutee leidma, kas salaja uksest välja hiilima või aja jooksul haihtuma, – olukord, mis silmadele ainult halvasti võib mõjuda. See tuba aga, mida tavaliselt suitsutoaks kutsutakse, on alalisest suitsust päris mustaks nõestnunud ja omab sellele vaatama ainult ühe ruutjala suuruse, umbes kaks jalga maast kõrgel asuva…
-
Lindude laulukalender algajale
Lindude “laulukell” on artikkel 1978. aasta kalendrist. Abiks on see neile, kes soovivad laululindudega lähemalt tutvust teha. JAANUAR. Vesipapp, sootihane, põhjatihane, tutt-tihane, sinitihane, rasvatihane, puukoristaja, porr, männileevike, männi-käbilind, leevike hakkavad laulma. Mõnel aastal on kuulda kuuse-käbilinnu laulu. Esialgu ei ole nende laulu veel pidevalt kuulda, vaid üksnes juhuti ja peamiselt sulailmaga. Linnades võib nendest lindudest kohata soo-, sini- ja rasvatihast, puukoristajat, porri ja leevikest. Kõige tavalisem on sel perioodil rasvatihase laul, mille tuleb ära “kiits-kiits-kiits” järgi, teinekord aga nagu “sitskleit”, “sitskleit”, “sitskleit”. Sootihase laul koosneb “tsje”, “tsje”, “tsje”-taolistest silpidest. Sinitihase laul algab “tsii”, “tsii”,”tsii” ja lõpeb pika trilleriga. Üksnes metsades võivad jaanuaris laulda lisaks eelmistele veel tutt-tihane, põhja-tihane, männi- ja…
-
Üks tsaariaegne pulm Muhu saarel
Ühel heal päeval kirjutas minu tollal kahekümnendates eluaastates vanavanaema oma õele Bakuusse kirja, kus kirjeldas oma meheõe pulma Muhus, mis leidis aset 20. sajandi esimesel kümnendil. Abiellujateks oli hilisem Soome piiskop Herman Aav ja Ljubov Bobkovski. Noored olid väga arumunud ja pulm ilus. Kestis pulmamöll kolm päeva järjestikku. Esimesel päeval saabusid varasemad külalised, kostitati heldelt ja mängiti ajaviiteks kaarte. Ühest magamistoast oli tehtud söögituba, teise magamistuppa majutati eakamad külalised ja kolmandas magamistoas ööbisid noored. Need, kes majja ei mahtunud, pidid magama koolimajas. Kirjast ei selgu, kas pulmad peeti Rinsi kirikumajas või Herman Aava lapsepõlvekodus. Teise päeva hommik algas mõnedel külalistel kaardimänguga, teised käinud niisama ühest nurgast teise. Kuna oli põhiline…
-
Raamatusoovitus: Sophia Amoruso “Girlboss” – kirjandus neile, kes tahavad iseenda bossid olla
Raamat ei ole just kõige uuemate killast. Siinkirjutaja märkas raamatut esimest korda 2014. aastal, mil minategelase äri nimega Nasty Gal oli oma populaarsuse tipus. Millegipärast jäi raamat tollal ostmata, küll aga sai see ostetud 2020. aasta lõpus. Vahepeal möödunud kuue aasta jooksul on muutunud siinkirjutaja eluvaade, ilmselt veidi ka kogu maailm, aga midagi ikka on õhus – küllap see iseenda peremeheks olemise soov, millest ka raamat kirjutab. Küllap meist paljud on mõelnud, et tahaks teha midagi ise, alustada oma äri, teha lahedat projekti, mis endal leiva lauale tooks. See raamat ongi mõeldud just neile, kes selliseid mõtteid mõlgutavad. Siinkirjutaja hinnangul on tegemist isegi motiveerivama kirjandusega kui sajad investeerimisõpikud, mis lubavad…
-
Õpetlik lugu: miks ei tohi punne pigistada
Ilmselt on kõik meist kuulnud hoiatust, et punne ei tohi pigistada. Sageli aga ei järgne hoiatusele selgitust ja nii ei saagi teada, miks punnide pigistamine halb on ja mis on halvimal juhul juhtuda võib. Üks punnipigistamise lugu aga lõppes järjega ilukliinikus, kuhu tuli minna tagajärge likvideerima. Meie loo kangelannal, ütleme, et tema nimi on Tiina, tekkis lõuale aknelaadne punnide kogum. Oli põhjuseks uus näokreem, ühekordsed näomaskid või miski muu, punne muudkui tuli ja tuli. Kui Tiinal õnnestus mõni punn katki pigistada ja mädakogumist vabaneda, tuli peagi asemele uus. See, et võituseks valitud võtted olid valed, ilmnes sellest, et ühest pigistatud punnist arenes punast värvi moodustis, mis enam ära ei läinud,…
