-
Näovesi otse koduaiast
Maasikate hooaeg on küll mööda saanud, aga nägin veel punaseid marju müüdavat Nõmme turul. Kes on kiire, jõuab veel mõned marjad haarata ning teha näole suvist ja healõhnalist hooldust. Niisiis, retsept on vanaemade varasalvest, sest see, mis hoidis vanasti naha ilusana, teeb seda ka tänapäeval. Pealegi – on vana tõde, et see, mis sünnib süüa, sünnib ka näkku määrida. Olin näovee suhtes alguses pisut skeptiline. Ma olen küll see tüüp, kes armastab kurgilõikudega silmamaske teha, kuid maasikas tundus liiga toit selleks, et seda näo peale panna. Aga kartus osutus liigseks. Retsept on lihtne: võta 2-3 suuremat maasikat, purusta näiteks kahvliga väiksemateks tükkideks, et saaksid mahla kätte. Seejärel vala peeneks tambitud…
-
Vanaemade vahend, mis aitab esimeste kortsude vastu
Niisiis, kortsud. Meeleheitele sattuda ei tasu, sest vanaemade tarkus tuleb siingi appi. Tõsi on see, et kortse on lihtsam ennetada kui nendega hiljem tegelda. Kortsude vältimise juures on tähtis säilitada naha elastsust ja tõsta kudede toonust. Kortse aitavad kaotada teatud soolaprotseduurid. Õhtul pärast naha kreemitamist tupsutada nägu soolalahusega. Selleks võta 1 klaasi vee kohta 0,5 – 1 teelusikatäis soola. Tupsutamise asemel võib teha näole ka jaheda soolamähise. Silmade hooldamiseks võta soolalahuses immutatud vatitampoonid ning tilguta neile veidi maisiõli. Niisked vatitampoonid asetada sinna, kuhu nn kanavarbad hakkavad tekkima. Mähiseid hoida nahal 10-15 minutit. Järjekindlalt tehtavad mähised vähendavad kortsude tekkimist silmanurkadesse. Kuivapoolsemale nahale võib valmistada ka lihtsa toniseeriva näovee meest ja sidrunimahlast.…
-
Kasulikud veeprotseduurid ilu ja tervise heaks
Kui kodus head tervistavat sauna pole, ei tasu meelt heita. Ka vanniskäigud ja dušitamised saab tervise ja ilu heaks tööle panna. Duši heaks omaduseks on see, et pidev veevool uhab kehalt lahtise mustuse ning voolav veejuga parandab verevarustust. Duši all võib end karastada ning hõõruda keha alguses pehme, kuid harjumisel karedama harja või rätikuga. Seda ikka verevarustuse parandamise eesmärgil. Heaks veeprotseduuriks on keha ülehõõrumine jahedasse vette kastetud harja, švammi või kareda rätikuga. Ülehõõrumist alustatakse jalgadest ja suundutakse ringlevate liigutustega puusadeni. Sellele järgneb käte ja rindkere hõõrumine. Lõpuks hõõrutakse üle selg. Liigutused kulgegu südame suunas. Kui nahk on peale protseduuri kergelt õhetav ja enesetunne on hea, on tegevus läinud asja ette.…
-
Nooruslikkuse saladus peitub õiges hingamistehnikas
Vana India tarkus kõlab nii: “Kes hingab pikkamisi ja sügavalt, elab kaua.” Arvestades, kuidas meie kudede ainevahtus hapnikust sõltub, on sellel tarkusel tõepõhi all. Õigesti hingamine on oskus, mida tuleb veidi harjutada. Tavaliselt hingavad inimesed vaid osaliselt, naised kasutavad rohkem rindkerehingamist (hingavad kiiremini), mehed kõhuhingamist. Õige hingamistehnika (sügav- ehk täishingamine) soodustab kopsude-, kõhukoopa, südame ja veresoonkonna tegevust. Sügavhingamine varustab organismi küllaldaselt hapnikuga, mis soodustab ainevahetust kudedes. Viimasest sõltub aga suuresti meie välimuse värskus. Kuidas siis teha õigesti sügavhingamist? Igal hommikul peale ärkamist ja õhtul enne magamaminekut tee 10 hingetõmmet avatud akna ees. (Miks mitte ka õues). Hingata sisse sügavalt, kinnise suuga ning hingata välja avatud suu kaudu hääldades häälikut “hhhh”.…
-
Eestlaste toidulaud kuni 20. sajandini
Kuni 20. sajandi alguseni valmistati toidud põhiliselt talu oma majapidamises toodetavatest toiduainetest. Toit oli võrdlemisi ühekülgne, mida suurendas veelgi sesoonsus ja kindel nädalane toidukord. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19. sajandi viimase veerandini õhtusöök, milleks keedeti putru või suppi. 19. sajandi lõpupoole nihkus päeva tugevaim toidukord õhtult lõunale. 20. sajandi alguseks oli sooja lõunaks sooja toidu valmistamine peaaegu üldine. 19. sajandi II poolest söödi aga jüripäevast kuni rukkilõikuseni tavalistele päevastele toidukordadele lisaks varahommikust pruukosti. Kõige tähtsamaks toiduks peeti leiba. Leivaga oldi kokkuhoidlik. Hoolega korjati kokku kõik leivaraasukesed ega visatud ära ka vana kuivanud leiba. Küpsetati korraga suur tegu leiba, sest see võimaldas kokku hoida perenaise tööaega ja kõva leiba kulus…
-
Rahva linnukalender: kuidas märkad, et kevad hakkab tulema
Lähenevat kevadet kudrutab märtsihommikutel teder. Lääne-Nigulas teati arvestada, et “esimesest kudrutamisest kuu aja pärast läheb lumi.” Siis pole enam kaugel ka musträhni armulaulud: põringavalangud vastu kuiva puutüve. Esimene päris kevadekuulutaja on kuldnokk, keda rahvas enamasti musträstaks hüüab. Märtsi lõpupäevadel tulevad peale kuldnoka veel künnivares, põldlõoke ja kiivitaja. Veel enne lõokesi nähakse “pärislõokeste eelvoorimehi” – lumetsiitsitajaid. Põldlõoke tuleb siis kui esimesed mättad ja põllupõndakud paljaks lähevad. “Lõoke pidi ka lume ärapühkijaks olema,” öeldi Pärnu kandis. Lume- ja jäämineku õige kuulutaja on linavästrik. Saartel on soojade ilmade toojaks kivitäks, kiviaedade ja -hunnikute elanik. Kägu tuli suvesõnumitega vanal jüripäeval. “Jüripäev on esimene sui päev ja sellest päevast hakkab kägu kukkuma,” öeldi Suure-Jaanis. Kevade…
Võib ka meeldida
Veidi Vilsandi linnuriigist
-
Rehielamu – vanade eestlaste kodu
Jaani pastor Fr. C. Hoffmann kirjutas 1802. aastal: “Mis siinsete talupojamajade kujusse puutub, siis koosnevad need tavaliselt kolmest osast, mis aga talvel ja suvel on väga erineva otstarbega. Keskmine tuba on ahjuga varustatud ja seda kasutatakse talvel, kevadel ja suvel tegelikult elutoana; sügisel etendab see aga kuivatusrehe osa. Kuna tõmbuse jaoks pole korstnat, siis peab toas olevast ahjust tulev suits omale ise suure vaevaga väljapääsutee leidma, kas salaja uksest välja hiilima või aja jooksul haihtuma, – olukord, mis silmadele ainult halvasti võib mõjuda. See tuba aga, mida tavaliselt suitsutoaks kutsutakse, on alalisest suitsust päris mustaks nõestnunud ja omab sellele vaatama ainult ühe ruutjala suuruse, umbes kaks jalga maast kõrgel asuva…
-
Saaremaa meistrimeestest
Lisaks meresõidu- ja laevaehitusoskustele oskasid tublid saarlased ka järve- ja soomaagist kasutuskõlbulikku rauda toota ja tööriistu valmistada. Kuid lähemast ajaloost on teada veelgi nutikamad ja kavalamad meistrimehed. Mõnest neist tulebki lähemalt juttu. Saaremaa loodeosas Järise järve ja Tuiu küla vahelisel alal asuvad metsadega kaetud luited, mida kohalikud elanikud nimetavad Rauasaatme mägedeks. Juba ammu pandi tähele, et mõned kõrgemad kuhelikud sialdavad ohtrasti rauaräbu. 1960ndatel aastatel tehtud arheoloogilistel kaevamistöödel sedastati, et nendes kuhelikes on peidus 13.-14. sajandist pärinevate muitsete rauasulatusahjude jäänused. Muistsele metallurgiale ja sepatööle viitavad Saaremaal paljud kohanimed. Maasi vallas oli Raudküla, Pärsamal Raudse ja Sepaniidu, Loona vallas Sepa küla jne. Hakkajaid mehi oli ka teiste ametite peal. Seoses üldise elatus-…
-
Lindude laulukalender algajale
Lindude “laulukell” on artikkel 1978. aasta kalendrist. Abiks on see neile, kes soovivad laululindudega lähemalt tutvust teha. JAANUAR. Vesipapp, sootihane, põhjatihane, tutt-tihane, sinitihane, rasvatihane, puukoristaja, porr, männileevike, männi-käbilind, leevike hakkavad laulma. Mõnel aastal on kuulda kuuse-käbilinnu laulu. Esialgu ei ole nende laulu veel pidevalt kuulda, vaid üksnes juhuti ja peamiselt sulailmaga. Linnades võib nendest lindudest kohata soo-, sini- ja rasvatihast, puukoristajat, porri ja leevikest. Kõige tavalisem on sel perioodil rasvatihase laul, mille tuleb ära “kiits-kiits-kiits” järgi, teinekord aga nagu “sitskleit”, “sitskleit”, “sitskleit”. Sootihase laul koosneb “tsje”, “tsje”, “tsje”-taolistest silpidest. Sinitihase laul algab “tsii”, “tsii”,”tsii” ja lõpeb pika trilleriga. Üksnes metsades võivad jaanuaris laulda lisaks eelmistele veel tutt-tihane, põhja-tihane, männi- ja…
-
Üks tsaariaegne pulm Muhu saarel
Ühel heal päeval kirjutas minu tollal kahekümnendates eluaastates vanavanaema oma õele Bakuusse kirja, kus kirjeldas oma meheõe pulma Muhus, mis leidis aset 20. sajandi esimesel kümnendil. Abiellujateks oli hilisem Soome piiskop Herman Aav ja Ljubov Bobkovski. Noored olid väga arumunud ja pulm ilus. Kestis pulmamöll kolm päeva järjestikku. Esimesel päeval saabusid varasemad külalised, kostitati heldelt ja mängiti ajaviiteks kaarte. Ühest magamistoast oli tehtud söögituba, teise magamistuppa majutati eakamad külalised ja kolmandas magamistoas ööbisid noored. Need, kes majja ei mahtunud, pidid magama koolimajas. Kirjast ei selgu, kas pulmad peeti Rinsi kirikumajas või Herman Aava lapsepõlvekodus. Teise päeva hommik algas mõnedel külalistel kaardimänguga, teised käinud niisama ühest nurgast teise. Kuna oli põhiline…
